Relvaseadus
Väljaandja : Riigikogu Akti või dokumendi liik : seadus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv
RELVASEADUS
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus kehtestab relvade ja nende laskemoona käitlemise, tsiviilkäibesse lubamise, tsiviilkäibes olemise ning tsiviilkäibest kõrvaldamise õiguslikud alused ja korra, nõuded lasketiirule ja laskepaigale ning nendes valdkondades riikliku järelevalve teostamise alused ja korra.
(11) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 – jõust. 1.08.2002]
(2)–(3) [Kehtetud – RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
§ 11. Mõisted
(1) Käesolevas seaduses mõistetakse relvana käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud relvi.
(2) Relva ja laskemoona käitlemine on käesoleva seaduse tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
§ 2. Seaduse kohaldamisala
Käesolevat seadust ei kohaldata:
1) asjale, mis ei ole relvaks konstrueeritud või kohandatud, kuid mida on võimalik sellena kasutada;
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
2) enne 1870. aastat valmistatud tulirelvale ja selle koopiale tingimusel, et nendest ei saa tulistada käesoleva seaduse §-des 19 ja 20 nimetatud laskemoona;
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
3) jäädavalt laskekõlbmatuks muudetud relvale;
4) lõhkematerjalile ja pürotehnilisele tootele osas, mis on reguleeritud lõhkematerjaliseadusega;
5) terariistale (nuga, puss, kirves jt), mis on valmistatud kasutamiseks koduses majapidamises või olmes ja millel puuduvad § 20 lõike 2 punktis 2 nimetatud eritunnused;
6) riigi- ja munitsipaalmuuseumi relvakollektsioonile, välja arvatud § 25 lõikes 10 sätestatud juhul;
7) sõjaväe- ja teenistusrelvadele ning nende laskemoonale, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti;
8) ametirelvale ja selle laskemoonale, mida kannab relvastatud pardasaatja või teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse ametnik, kes on kaasatud politsei või tolli tegevusse välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud juhul;
[RT I 2009, 62, 405 – jõust. 1.01.2010]
9) riigi omandis olevale relvale ja laskemoonale, mida riiklik ekspertiisiasutus kasutab ekspertiiside tegemiseks, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud juhul.
[RT I 2009, 4, 25 – jõust. 26.01.2009]
§ 3. Sõjaväe-, teenistus- ja tsiviilrelvad ning laskemoon
(1) Põhilise kasutusvaldkonna ja omaduste järgi jagunevad relvad ning laskemoon järgmiselt:
1) sõjaväerelv – relv, mis on põhiliselt ette nähtud kaitseväele ja Kaitseliidule lahingutegevuseks ning kaitseväele, Kaitseliidule ja Kaitseministeeriumi valitsemisalas olevatele asutustele teenistusülesannete täitmiseks. Omaduste poolest loetakse sõjaväerelvaks ja selle laskemoonaks üksnes käesoleva seadusega kehtestatud tingimustele vastav eriohtlikkusega tulirelv ja laskemoon;
2) teenistusrelv – relv, mis on seadusega ette nähtud avalikku võimu teostavatele valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse organitele ja asutustele ning kohtutele teenistusülesannete täitmise tagamiseks ning sisekaitselisele rakenduskõrgkoolile õppetööks ja vastava teenistusülesande täitmiseks. Omaduste poolest loetakse teenistusrelvaks ja selle laskemoonaks üksnes käesoleva seadusega tsiviilkäibes keelatud relv ja laskemoon, välja arvatud eriohtlikkusega relvad ja laskemoon ning tulirelv, millel puudub valmistaja markeering;
3) tsiviilrelv – relv, mis on põhiliselt ette nähtud jahipidamiseks, vastava spordialaga tegelemiseks või turvalisuse tagamiseks.
(2) Sõjaväerelvade käitlemise ja üleandmise korra kehtestab kaitseminister määrusega.
(3) Sõjaväerelvad kantakse sõjaväerelvade riiklikusse registrisse (edaspidi sõjaväerelvade register), mille asutab ja mille põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul avaliku teabe seadusega kehtestatud korras.
[RT I 2007, 12, 66 – jõust. 1.01.2008]
(4) Teenistusrelvade liigid ning teenistusrelvade, nende oluliste osade, lisaseadiste ja laskemoona käitlemise ja üleandmise korra kehtestab siseminister määrusega.
(5) Teenistusrelvad kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade riiklikusse registrisse, mille asutab ja mille põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul avaliku teabe seadusega kehtestatud korras.
[RT I 2007, 12, 66 – jõust. 1.01.2008]
(6) Teenistus- või sõjaväerelva registrikanne näitab, millise korra alusel toimub selle relva käitlemine.
(7) Sõjaväerelvi ja teenistusrelvi ning nende olulisi osi, lisaseadiseid ja laskemoona võib üle anda vastavalt käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 4 alusel kehtestatud korrale.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
§ 31. Relvastatud pardasaatja ja teise Euroopa Liidu liikmesriigi ametniku ametirelvad ja nende laskemoon
(1) Teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse ametnikule, kes on kaasatud politsei või tolli tegevusse välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel, on lubatud järgmised ametirelva liigid:
[RT I 2009, 62, 405 – jõust. 1.01.2010]
1) tulirelv;
2) gaasirelv;
3) külmrelv;
4) pneumorelv.
(2) Relvastatud pardasaatjale on lubatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud ametirelva liigid.
(3) Ametirelva laskemoonaks on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 loetletud ametirelvades kasutatav laskemoon.
(4) Relvastatud pardasaatja ja teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse ametnik võib ametirelva kasutada üksnes juhul, kui esineb oht ametniku või teise inimese elule. Relva on keelatud kasutada lapse, vanuri ja ilmsete raseduse tunnustega naise vastu, välja arvatud nendepoolse relvastatud ründe või grupiviisilise ründe tõrjumiseks või tõkestamiseks või nende relvitustamiseks.
(5) Relvastatud pardasaatja ja teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse ametniku ametirelva alaliigid ning teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse ametniku ametirelva ja selle laskemoona käitlemise korra kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2009, 4, 25 – jõust. 26.01.2009]
§ 4. Relva kasutamine filmivõtetel ja etendustel
(1) Laskekõlblikku tulirelva võib filmivõtetel ja etendustel kasutada üksnes ürituse toimumiskohajärgse politseiasutuse ühekordse loa alusel. Tulistada on lubatud ainult paukpadrunitega.
(2) Külmrelva võib ohutust tagades kasutada filmivõtetel, etendustel ja etenduste ettevalmistamisel.
§ 5. Pärandvaras olev relv ja laskemoon
(1) Isik, kelle valdusse sattusid relv ja laskemoon omaniku surma tõttu, on kohustatud need viivitamata üle andma politseiasutusele käesoleva seaduse § 44 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras.
(2) Alates pärandi vastuvõtmise päevast on pärijal õigus ühe kuu jooksul esitada avaldus relvaloa saamiseks päritud relva kohta või võõrandada päritud relv ja laskemoon kolme kuu jooksul käesoleva seadusega kehtestatud korras.
(3) Kui pärijale keeldutakse päritud relva kohta relvaluba andmast, peab pärija võõrandama relva ja laskemoona kolme kuu jooksul, arvates relvaloa andmisest keeldumise otsuse teatavakstegemise päevast.
(4) Pärandvaras olevat, tsiviilkäibes keelatud, kuid kollektsioneerida lubatud relva ja laskemoona võib võõrandada riigile või kollektsioneerimisluba omavale isikule käesoleva seadusega kehtestatud korras.
(5) Kui omanik ei ole relva ja laskemoona võõrandanud käesoleva paragrahvi lõigetega 2 ja 3 kehtestatud tähtaja jooksul, kuuluvad relv ja laskemoon sundvõõrandamisele.
§ 6. Relva ja laskemoona sundvõõrandamine
(1) Sundvõõrandamise all mõistetakse käesolevas seaduses relva ja laskemoona võtmist riigi omandisse käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel.
(2) Relv ja laskemoon sundvõõrandatakse õiglase ja kohese hüvitise eest. Hüvitis makstakse sundvõõrandamisele kuuluva relva või laskemoona omanikule, valdajale või pärijale.
(3) Sundvõõrandamine vormistatakse politseiasutuse juhi otsusega, milles näidatakse sundvõõrandamise alus, väljamaksmisele kuuluva hüvitise suurus ja hüvitise saaja. Otsus tehakse teatavaks hüvitise saajale.
[RT I 2009, 62, 405 – jõust. 1.01.2010]
§ 7. Ühisomandis olev relv ja laskemoon
(1) Kui abikaasade ühisomandi jagamisel jääb ühele neist teise nimele registreeritud relv ja laskemoon, on ta kohustatud need viivitamata üle andma politseiasutusele käesoleva seaduse § 44 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras.
(2) Alates jagatud varale omandiõiguse tekkimisest on omanikul õigus ühe kuu jooksul esitada avaldus relvaloa saamiseks omandatud relva kohta või võõrandada relv ja laskemoon kolme kuu jooksul käesoleva seadusega kehtestatud korras.
(3) Juhul kui relvaloa andmisest keeldutakse, tuleb relv ja laskemoon võõrandada kolme kuu jooksul, arvates keeldumise otsuse teatavakstegemise päevast.
(4) Kui omanik ei ole relva ja laskemoona võõrandanud käesoleva paragrahvi lõikega 2 või 3 kehtestatud tähtaja jooksul, kuuluvad relv ja laskemoon sundvõõrandamisele.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul on paralleelrelvaluba sama relva kohta ning tal on käesoleva seaduse kohased tingimused relva hoidmiseks, võib ta relva ja laskemoona käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 ettenähtud toimingute ajal oma käes hoida.
§ 8. Pankrotivaras olev relv ja laskemoon
(1) Pankroti korral peab pankrotihaldur tagama pankrotivaras oleva relva ja laskemoona hoidmise käesoleva seadusega kehtestatud korras ja tingimustel.
(2) Pankrotivaras olevat relva ja laskemoona võib võõrandada käesoleva seadusega kehtestatud tingimustel ja korras. Relva võõrandamise luba väljastatakse pankrotihalduri taotluse alusel.
(3) Kui pankrotivaras olevat relva ja laskemoona ei õnnestu võõrandada kuue kuu jooksul pärast pankroti väljakuulutamist, hävitatakse need käesoleva seaduse §-s 83 sätestatud korras.
§ 81. Täitemenetluse objektiks olev relv ja laskemoon
(1) Täitemenetluse käigus peab kohtutäitur tagama täitemenetluse objektiks oleva relva ja laskemoona hoidmise käesoleva seadusega kehtestatud korras ja tingimustel.
(2) Täitemenetluse objektiks olevat relva ja laskemoona võib võõrandada käesoleva seadusega kehtestatud tingimustel ja korras. Relva võõrandamise luba väljastatakse kohtutäituri taotluse alusel.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
§ 9. Relva ja laskemoona leid
(1) Isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama politseiasutusele ning andma talle leiu üle käesoleva seaduse § 44 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras.
(2) Politseiasutus teatab leitud relvast ja laskemoonast üleriigilise levikuga ajalehes seitsme tööpäeva jooksul, arvates leitud relva ja laskemoona temale üleandmise päevale järgnevast päevast.
(3) Kui leitud relva või laskemoona omanik või valdaja ei ole kuue kuu möödumisel ajalehes kuulutuse avaldamisest selgunud, on leidjal õigus leitud relv ja laskemoon omandada juhul, kui ei ole tuvastatud relva eelnevat kasutamist seadusvastastes toimingutes.
(4) Alates leitud varale omandiõiguse tekkimisest on omanikul õigus ühe kuu jooksul esitada taotlus relvaloa saamiseks omandatud relva kohta või võõrandada relv ja laskemoon kolme kuu jooksul käesoleva seadusega kehtestatud korras.
(5) Kui leidjale keeldutakse leitud relva kohta relvaluba andmast, tuleb relv ja laskemoon võõrandada kolme kuu jooksul, arvates keeldumise otsuse teatavakstegemise päevast.
(6) Leitud, tsiviilkäibes keelatud, kuid kollektsioneerida lubatud relva ja laskemoona võib võõrandada riigile või kollektsioneerimisluba omavale isikule käesoleva seadusega kehtestatud korras.
(7) Kui leidja ei ole relva ja laskemoona võõrandanud käesoleva paragrahvi lõikega 4 või 5 kehtestatud tähtaja jooksul, kuuluvad need sundvõõrandamisele.
§ 10. Relva käitlemise ja kasutamise tagajärjest ning kaotsimineku ja hävimise juhtumist teatamine
(1) Relvavaldaja on kohustatud viivitamata teatama politseiasutusele relva käitlemisest või kasutamisest, kui relva käitlemise või kasutamisega on põhjustatud isiku surm või tekitatud isikule tervisekahjustus või varaline kahju.
(2) Relva kasutamine käesoleva seaduse mõistes on vahetu ja eesmärgipärane tegevus objekti tabamiseks või kahjustamiseks relvaga.
(3) Relvavaldaja on kohustatud igast relva kaotsimineku või hävimise juhtumist viivitamata teatama politseiasutusele.
§ 101. Ekspertiisiasutuses ekspertiiside tegemiseks kasutatavate relvade ja laskemoona käitlemine
Riigi omandis olevate relvade ja laskemoona, mida riiklik ekspertiisiasutus kasutab ekspertiiside tegemiseks, käitlemise korra kehtestab justiitsminister määrusega.
[RT I 2009, 4, 25 – jõust. 26.01.2009]
2. peatükk
RELVADE JA LASKEMOONA LIIGITAMINE JA TSIVIILKÄIVE. TULIRELVA OLULISED OSAD JA LISASEADISED
§ 11. Relvade liigitamine
Relvad liigitatakse järgmiselt:
1) tulirelv – relv, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohu- või muud laengut;
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
2) gaasirelv - relv, mis on ette nähtud elava objekti lühiajaliseks kahjustamiseks ärritava toimega gaasiga;
3) pneumorelv - relv, milles lendkeha saab suunatud liikumise suruõhu või muu surugaasi energiast;
4) külmrelv - relv, mis on ette nähtud objekti kahjustamiseks lihasjõu abil vahetus kontaktis kahjustatava objektiga;
5) heitrelv - relv, milles lendkeha saab suunatud liikumise inimese kehalise jõu või mehaanilise seadise abil;
6) elektrišokirelv - relv, mille toime põhineb elektrienergia kasutamisel.
§ 12. Tulirelvade liigitamine
(1) Tulirelvade liigid pikkuse ja relvaraua pikkuse järgi on:
1) püss - tulirelv, mille üldpikkus on üle 600 mm ja relvaraua (relvaraudade) pikkus üle 300 mm;
2) püstol - tulirelv, mille üldpikkus on kuni 600 mm (kaasa arvatud) ja relvaraua pikkus kuni 300 mm (kaasa arvatud) ning mille padrunid võivad padrunisalves paikneda ühes või mitmes reas;
3) revolver - trumliga tulirelv, mille üldpikkus on kuni 600 mm (kaasa arvatud) ja relvaraua pikkus kuni 300 mm (kaasa arvatud) ning mille trummel on nii padrunisalveks kui ka padrunipesaks.
(2) Tulirelvade liigid kasutatava padruni järgi on:
1) tulirelv, mille laskemoonaks on kesktulepadrun;
2) tulirelv, mille laskemoonaks on ääretulepadrun.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(3) Tulirelvade liigid relvaraua õõne järgi on:
1) sileraudne - tulirelv, mille relvaraua õõs on sile, ilma vintsoonteta;
2) vintraudne - tulirelv, mille relvaraua õõnes on vintsooned;
3) kombineeritud - sile- ja vintraudade kombinatsiooniga tulirelv.
§ 13. Gaasirelvade liigitamine
Gaasirelvade liigid on:
1) gaasipihusti;
2) gaasipüstol, gaasirevolver - gaasirelv, mis on ette nähtud tulistamiseks ainult gaasipadrunis sisalduva gaasilaenguga.
§ 14. Pneumorelvade liigitamine
Pneumorelvade liigid on:
1) pneumopüss;
2) pneumopüstol, pneumorevolver.
§ 15. Külmrelvade liigitamine
(1) Külmrelvade liigid on:
1) löögirelv (kumminui, teleskoopnui, kettnui, teraspiits, kasteet jt);
[RT I 2009, 4, 25 – jõust. 26.01.2009]
2) torkerelv (pistoda, torketääk, stilett jt);
3) torke-lõikerelv (jahinuga ja -puss, allveenuga, tääknuga jt);
4) torke-raierelv (mõõk jt).
(2) Kumminui on kummist või plastmassist löögirelv, mis on ette nähtud enesekaitseks ja ründe tõkestamiseks ründaja lühiajalise kahjustamise teel.
(3) [Kehtetu – RT I 2008, 1, 6 – jõust. 14.01.2008]
§ 16. Heitrelvade liigitamine
Heitrelvade liigid on:
1) amb - relv, milles lendkeha saab suunatud liikumise mehaanilise seadise abil;
2) sportvibu;
3) allveerelv (allveepüss ja -püstol);
4) viskerelv (visketähik, viskepiik, viskenuga).
[RT I 2009, 4, 25 – jõust. 26.01.2009]
§ 17. Laskemoona liigitamine
(1) Laskemoona liigitamisel lähtutakse relva, mille jaoks laskemoon on määratud, parameetritest.
(2) Padrunite liigid on:
1) [kehtetu – RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
2) kesktulepadrun - padrun, milles püssirohu süütamiseks vajalik süüteaine on padrunipõhja keskel asuvas sütiku kapslis;
3) ääretulepadrun - padrun, milles püssirohu süütamiseks vajalik süüteaine on padrunipõhja äärikus;
4) gaasirelvapadrun.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(3) Padrunikomponendid on:
1) püssirohi;
2) sütik;
3) kuul;
4) haavel;
5) padrunikest.
§ 18. Piiramata tsiviilkäibega relvad ja laskemoon
(1) Piiramata tsiviilkäibega relvad on:
1) gaasipihusti;
2) kuni 4,5-millimeetrise kaliibriga (kaasa arvatud) pneumorelv;
3) jahinuga ja -puss;
4) allveenuga;
5) spordiotstarbeline vehklemisrelv (epee, espadron, florett jt);
6) ajaloolise kultuuri-, võitlus- või sporditraditsiooniga seonduv külmrelv (mõõk, pistoda, rapiir jt) või selle koopia;
7) amb tõmbejõuga kuni 75 kg (kaasa arvatud);
8) sportvibu tõmbejõuga kuni 45 kg (kaasa arvatud);
9) allveerelv.
(2) Piiramata tsiviilkäibega padrunikomponendid on kuulid, haavlid ja padrunikestad.
(3) Piiramata tsiviilkäibega relvale ja laskemoonale laieneb käesolev seadus üksnes käesoleva paragrahvi lõigete 4–9 ning käesoleva seaduse § 10 lõike 1 ja § 28 lõike 2 osas.
[RT I 2008, 3, 24 ? jõust. 17.02.2008]
(4) Piiramata tsiviilkäibega relva ega selle laskemoona ei või soetada, omada, vallata, kanda, hoida ega edasi toimetada alla 18-aastane isik.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 4-9 nimetatud relva võib vallata, kanda, hoida ja edasi toimetada vastavat spordiala harrastav vähemalt kümneaastane isik.
(6) Lubatud on üksnes lakrimaatoritega CS või pipragaasiga (kapsaitsiiniga) täidetud gaasipihustid. Kasutatava gaasi kontsentratsioon seejuures võib olla kuni 5%.
(7) Gaasipihusti ja pneumorelva valmistamiseks ja ümbertegemiseks on nõutav käesoleva seaduse §-s 66 sätestatud tegevusluba.
(8) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6nimetatud külmrelva võib ohutust tagades kanda ja kasutada ajaloolise kultuuri-, võitlus- või sporditraditsiooni järgimiseks ning traditsioone järgiva võitluse imiteerimiseks.
(9) Kultuuriväärtuste kategooriasse kuuluvate piiramata tsiviilkäibega relvade väljavedu ning edasitoimetamine toimub kooskõlas kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadusega ning selle alusel antud õigusaktidega.
[RT I 2008, 3, 24 ? jõust. 17.02.2008]
§ 19. Piiratud tsiviilkäibega relvad ja laskemoon
(1) Piiratud tsiviilkäibega relvad on:
1) gaasirelvad, välja arvatud § 18 lõike 1 punktis 1 nimetatud gaasipihusti;
2) pneumorelvad, välja arvatud § 18 lõike 1 punktis 2 nimetatud pneumorelv;
3) külmrelvad, välja arvatud § 18 lõike 1 punktides 3-6 ning § 20 lõikes 2 nimetatud külmrelvad;
4) heitrelvad, välja arvatud § 18 lõike 1 punktides 7-9 nimetatud heitrelvad;
5) tulirelvad, välja arvatud § 20 lõikes 1 nimetatud tulirelvad.
(2) Piiratud tsiviilkäibega relvi võib soetada käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud relvasoetamisloa (edaspidi soetamisluba) alusel koos järgneva registreerimisega relvaomaniku või -valdaja nimele, välja arvatud juhul, kui relv soetatakse käesoleva seaduse § 66 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevusloaga lubatud tegevusaladel tegutsemiseks.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(3) Piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid võib soetada käesoleva seaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud käesoleva seaduse § 66 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevusloaga lubatud tegevusaladel tegutsemisel.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
§ 20. Tsiviilkäibes keelatud relvad ja laskemoon
(1) Tsiviilkäibes keelatud tulirelvad on:
1) tulirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju;
2) sileraudne püss, mille üldpikkus on alla 840 mm või mille iga raua pikkus on alla 450 mm;
3) tulirelv, mida on võimalik antud relvaliigile tavalist määra ületavalt kokku panna (lükata) või lühendada;
4) tulirelv, mis lahtivõetuna võimaldab lasu sooritamist;
5) automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu;
6) tulirelv, millel puudub valmistaja markeering;
7) eriohtlikkusega tulirelv.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(2) Tsiviilkäibes keelatud külmrelvad on:
1) kasteet, kasteetnuga, torketääk, tääknuga, teleskoopnui, teraspiits, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese;
[RT I 2009, 4, 25 – jõust. 26.01.2009]
2) lõike-, torke- või löögirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju või on peidetud selle sisse;
3) vedru- või raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm või mille tera on kahelt poolt teritatud.
(3) Tsiviilkäibes on keelatud elektrišokirelv.
(4) Tsiviilkäibes keelatud laskemoon on:
1) gaasipüstoli- ja -revolvripadrun, mis sisaldab närviparalüütilist, nahakahjustust tekitavat, üldmürgitava ja lämmatava toimega ainet, mis võib põhjustada sellise tervisekahjustuse, mille kõrvaldamiseks on vaja arstiabi;
2) soomustläbiv laskemoon - tulirelva padrun, mille kuulil on soomustläbistav kõvasüdamik;
3) lõhke-laskemoon - tulirelva padrun, mille kuul sisaldab laengut, mis kokkupõrkel takistusega lõhkeb (plahvatab);
4) süüte-laskemoon - tulirelva padrun, mille kuul sisaldab ainet, mis kokkupõrkel takistusega süttib põlema;
5) õõnsaotsalise kuuliga püstoli- ja revolvripadrun;
6) eriohtlikkusega tulirelvade laskemoon.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(5) Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona liikide loetelu kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
§ 21. Tulirelva olulised osad
(1) Tulirelva olulised osad on relvaraud, lukk, padrunipesa ja revolvritrummel, samuti nende toorikud, kui neid saab lõpuni viimistleda üldkasutatavate tööriistadega.
(2) Tulirelva olulise osa käitlemisele laieneb sama kord, mis käesoleva seadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti.
(3) Lukk on tulirelva oluline osa, mis sulgeb padrunipesa ja hoiab löögimehhanismi padrunipesa suhtes lasu tegemiseks ettenähtud asendis.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
§ 22. Tulirelva lisaseadised
(1) Käesolev seadus eristab tulirelvale paigaldamiseks ettenähtud lisaseadiseid vastavalt nende otstarbele järgmiselt:
1) lasersihik - tulirelvale sihtimiseks ettenähtud seadis, kus sihtimiseks kasutatakse laserikiirt;
2) öösihik - puudulikus valguses sihtimiseks ettenähtud seadis, millel on kujutise muundur või elektrooniline võimendus;
3) helisummuti - tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seadis;
4) adapter - tulirelva relvarauda paigutatav relvaraud või vahetatav mehhanism, mis võimaldab kasutada väiksema kaliibriga laskemoona.
(2) Adapteri soetamiseks on vajalik käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud soetamisluba, välja arvatud käesoleva seaduse § 66 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevusloaga lubatud tegevusaladel tegutsemisel.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(3) Adapter tuleb registreerida elu- või asukohajärgses politseiasutuses seitsme tööpäeva jooksul selle soetamisest arvates, välja arvatud käesoleva seaduse § 66 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevusloaga lubatud tegevusaladel tegutsemisel.
(4) Adapteri registreerimisel kannab politseiasutus soetatud adapteri andmed relvaomaniku või -valdaja relvaloale. Relvaluba, millele on kantud adapteri andmed, annab õiguse adapteri omamiseks, kandmiseks ja edasitoimetamiseks.
(41) Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus. Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummuti on lubatud kinnitada sporditulirelvale vaid lasketiirus.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(42) Lasersihikut võib soetada, omada ja vallata vaid vastava spordialaga tegelemise eesmärgil.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(5) Öösihik on tsiviilkäibes keelatud.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
3. peatükk
RELVA JA LASKEMOONA TÜÜBIKINNITUS. TSIVIILRELVADE ARVESTUS
§ 23. Relva ja laskemoona tüübikinnitus
(1) Relva ja laskemoona tüübikinnitus (edaspidi tüübikinnitus) on toiming, mille käigus tehakse kindlaks relva-, padrunimudeli või tulirelva olulise osa tsiviilkäibesse lubatavus ja määratakse kasutusvaldkond, lähtudes käesoleva seaduse §-dest 3 ja 25 või kontrollitakse laskekõlbmatuks muudetud relva vastavust käesoleva seaduse § 78 lõike 3 alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele.
(2) Tulirelva olulisele osale tehakse tüübikinnitus koos relvamudeliga, mille külge paigaldamiseks on osa ette nähtud. Tüübikinnitusele ei kuulu relvade ja padrunite modifikatsioonid, kumminuiad ega piiramata tsiviilkäibega relvad.
(3) Relv loetakse relvamudeliks siis, kui:
1) selle ehitus ja kuju kogumina on kordumatu või
2) see on algseks prototüübiks ühe ja sama tootja poolt valmistatud teistele samasuguse ehituse ja kujuga relvadele ning selle nimetuses järgneb tootja- või marginimele vahetult vähemalt üks seda relvamudelit sama tootja teistest relvadest eristav tähis.
(4) Laskemoon loetakse laskemoona mudeliks vastavalt padruni kaliibritähisele, mis näitab üheaegselt nii pihtamislaengu kui ka padrunikesta üldehitust või viitab relvale, mille laskemoonaks laskemoona mudel algselt konstrueeriti. Kaliibritähiste sünonüümid loetakse ühe ja sama laskemoona mudeli tähistusteks.
(5) Tuli-, gaasi- ja pneumorelv loetakse vastavate relvade modifikatsiooniks, kui:
1) selle relva mudelile on antud tüübikinnitus,
2) ühesugused on nii relvamudeli ja -modifikatsiooni kuju kui ka mehhanismide ehitus ja paigutus, välja arvatud spetsiaalsed muudatused parema- või vasakukäeliseks kasutamiseks ja selle muu ehitus on mudeliga samane ja erinev on ainult kaliibritähis,
3) selle muu ehitus on relvamudeliga samane, kuid mõõtmed on proportsionaalselt väiksemad,
4) selle muu ehitus vastab relvamudelile, kuid relvaraud on pikem või lühem või
5) selle relvamudeli ja -modifikatsiooni vahelised erinevused avalduvad viimistluses ning püssilae või käepideme või muu tugiosa materjalis.
(6) Padrunid jagunevad erinevate pihtamislaengute alusel padrunimodifikatsiooniks, kui:
1) selle padruni mudelile (kaliibritähise järgi) on antud tüübikinnitus,
2) selle kuuli ehitus on erinev,
3) selle haavlite-kartetšide läbimõõt on erinev või
4) sellel on muu pihtamislaeng.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 2–4 nimetatud erinevuste puudumisel loetakse erineva pikkuse või erinevast materjalist padrunikestaga sileraudse püssi padrunid samaks padrunimudeliks ja -modifikatsiooniks.
(8) Huvitatud isiku taotlusel tehakse tüübikinnitust relva või laskemoona Eestisse sissetoomisel, Eestis valmistamisel, teisest kasutusvaldkonnast ületoomisel, samuti pärast relva ümberehitamist või laskekõlbmatuks muutmist.
(9) Relvade käitlemise seaduslikkuse üle järelevalvet või süüteoasja menetlust teostama volitatud asutuse taotlusel tehakse tüübikinnitust juhul, kui:
1) otsustatakse käesoleva seaduse alusel antavate lubade väljastamine, kehtivuse peatamine, pikendamine või vahetamine;
2) on vaja kindlaks teha või üle kontrollida relva või laskemoona liiki, lähtudes käesoleva seaduse 2. peatükist ning §-dest 3 ja 25.
(10) Relva- ja padrunimudeli tüübikinnitust tehakse vastava tehnilise dokumentatsiooni ja tehnilise kirjanduse alusel. Tüübikinnitust tegeval asutusel on õigus nõuda tüübikinnituse algatajalt konkreetse relvaeksemplari või täiendavate materjalide esitamist.
(11) Tüübikinnituse tulemusena tsiviilrelvaks tunnistatud relvamudeli andmed kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registri tüübikinnituste loetelusse tsiviilkäibesse lubatud tsiviilrelva mudelina. Relvamodifikatsiooni andmed kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse ilma tüübikinnituseta. Registrikande alusel loetakse tsiviilrelva laskemoonaks sellised padrunid, mille kohta on teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud valmistaja ja pihtamislaengu andmed. Enne 2002. aasta 31. märtsi tsiviilkäibesse lubatud relvade ja laskemoona mudelid ning modifikatsioonid loetakse tüübikinnituse saanuks, kui registrikandega ei ole määratud teisiti.
(12) Tsiviilkäibesse keelatud relva- ja padrunimudelid ning nende modifikatsioonid kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade riiklikusse registrisse ainult vastava relva või padruni kollektsioneerimise registreerimiseks.
(13) Tüübikinnituse tegemise korra kehtestab siseminister määrusega.
(14) Tüübikinnitust teeb Vabariigi Valitsuse määrusega volitatud asutus.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
§ 24. Tsiviilrelvade arvestus
(1) Tsiviilkäibes olevad relvad ning kõik relva- ja padrunikollektsiooni kuuluvad relvad kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.
(2) Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse ei kanta:
1) piiramata tsiviilkäibega relva;
2) kumminuia;
3) ekspordiks valmistatud relva;
4) transiitsaadetises olevat relva.
(3) Relv kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse Eestisse sisseveol, Eesti tootjalt Eesti tellijale üleandmisel ning relva igakordsel registreerimisel omaniku või valdaja nimele.
4. peatükk
RELVADE KOLLEKTSIONEERIMINE
§ 25. Relva- ja padrunikollektsioon
(1) Relva- ja padrunikollektsioon (edaspidi kollektsioon) on ajaloo- või kultuuriväärtusega relvade ja padrunite korrastatud kogum, mida kasutatakse või mida on võimalik kasutada väljapanekuks või uurimistööks.
(2) Kollektsiooni võib asutada ja pidada vähemalt 18-aastane Eesti kodanik, välismaalane, kellel on Eesti elamisluba, või Eestis registreeritud juriidiline isik politseiasutuse antud relva- ja padrunikollektsioneerimisloa (edaspidi kollektsioneerimisluba) alusel.
[RT I 2009, 62, 405 – jõust. 1.01.2010]
(3) Kollektsioneerida on lubatud kõiki, sealhulgas sõjaväerelvade hulka arvatud ja muid tsiviilkäibes keelatud tulirelvi, külmrelvi ja padruneid, samuti tulirelva olulisi osi ja lisaseadiseid, välja arvatud:
1) kasteet, kasteetnuga, teraspiits, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese;
2) relv, mille mõju põhineb elektrienergia, radioaktiivse kiirguse või bioloogilise faktori kasutamisel;
3) lõhkelaskemoon, süütelaskemoon, eriohtlikkusega tulirelvade laskemoon ning närviparalüütilist, nahakahjustust tekitavat, üldmürgitava ja lämmatava toimega ainet sisaldav laskemoon.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(4) Kollektsiooni kuuluvad relvad tuleb registreerida elu- või asukohajärgses politseiasutuses käesoleva seaduse §-s 33 kehtestatud korras. Andmed registreeritud relvade kohta kantakse kollektsioneerimisloale.
(5) Kollektsiooni kuuluva relva kandmine on keelatud, välja arvatud kollektsiooni kuulva tsiviilkäibes lubatud relva relvaloa või relvakandmisloa alusel.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(6) Kollektsiooni kuuluvate relvade ja padrunite hoidmine, edasitoimetamine, võõrandamine ja vedu peab toimuma käesoleva seadusega kehtestatud tingimustel ja korras.
(7) Kollektsiooni kuuluvaid tulirelvi tuleb hoida relvahoidlas käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud tingimustel ja korras.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(8) Kollektsiooni kuuluvaid relvi ja padruneid võib eksponeerida relvahoidlas. Väljaspool relvahoidlat võib kollektsiooni kuuluvaid relvi ja padruneid eksponeerida kollektsioneerimisloa andnud politseiasutuse ühekordse loa alusel. Väljaspool kollektsioneerimisloa andnud politseiasutuse teenindusterritooriumi eksponeerimisel taotletakse lisaks eksponeerimiskohajärgse politseiasutuse luba. Tingimused relvade ja padrunite eksponeerimiseks määratakse selle politseiasutuse loaga, kelle teenindusterritooriumil relvi ja padruneid eksponeeritakse.
(9) Eksponeeritavad relvad peavad asuma lukustatud või mehaaniliste vahenditega suletud vitriinides või olema kindlalt kinnitatud põranda, seina või muu ehituskonstruktsiooni külge. Eksponeeritavad padrunid peavad asuma lukustatud või mehaaniliste vahenditega suletud vitriinides.
(10) Riigi- ja munitsipaalmuuseumi relvakollektsiooni pidamise korra kehtestab kultuuriminister määrusega.
§ 26. Kollektsioneerimisluba
(1) Kollektsiooni asutada ja pidada sooviv füüsiline või juriidiline isik esitab vastava avalduse oma elu- või asukohajärgsele politseiasutusele. Avalduses näidatakse kollektsioneerimise eesmärk, kollektsioneeritavate relvade ja padrunite liik ning nende hoiutingimused. Avaldusele lisab füüsiline isik käesoleva seaduse § 35 lõike 2 punktides 2-5, juriidiline isik aga käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punktides 2-5 nimetatud dokumendid.
(2) Enne kollektsioneerimisloa saamist peab seda taotlev füüsiline isik sooritama elukohajärgses politseiasutuses käesoleva seaduse § 35 lõikes 5 ettenähtud relvatundmise eksami.
(3) Taotlus vaadatakse läbi hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates kõigi nõutavate dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise päevast.
(4) Kollektsioneerimisloa andmisest füüsilisele isikule võidakse keelduda, kui esineb käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 sätestatud asjaolu, välja arvatud sama lõike punktis 3 sätestatu. Kollektsioneerimisloa andmisest juriidilisele isikule võidakse keelduda, kui esineb käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 sätestatud asjaolu.
(5) Kollektsioneerimisloal näidatakse kollektsioonis säilitamiseks lubatud relvade ja padrunite liigid, samuti kollektsiooni kuuluvad politseiasutuses registreeritud relvad.
(6) Kollektsioneerimisluba antakse tähtajaga kümme aastat, misjärel seda võidakse pikendada samaks tähtajaks.
(7) Kollektsioneerimisloa andnud politseiasutus tunnistab kollektsioneerimisloa kehtetuks, kui:
1) seda taotleb relvakollektsiooni omanik;
2) relvakollektsiooni omanik ei vasta enam käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele;
3) relvakollektsiooni omanik on surnud, surnuks või teadmata kadunuks tunnistatud või kuulutatud tagaotsitavaks kohtu või kohtueelse uurimise asutuse poolt;
4) juriidiline isik on lõppenud;
5) kollektsioneerimisluba on kaotatud;
6) relvakollektsiooni omanik on vähemalt kaks korda viimase kolme aasta jooksul rikkunud käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti nõudeid, mida ta peab täitma, või ei ole täitnud temale tehtud ettekirjutuse nõudeid.
(8) [Kehtetu – RT I 2002, 61, 375 – jõust. 1.08.2002]
(9) Kollektsioneerimisloa kehtivuse lõppemisel või kehtetuks tunnistamisel rakenduvad käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud nõuded, kusjuures politseiasutusele üleantavad relvad ja padrunid võib jätta hoiule politseiasutuse poolt pitseeritud kollektsiooniomaniku relvahoidlasse.
(10) Kollektsioneerimisloa vormi kehtestab siseminister määrusega.
§ 27. Relva soetamine kollektsiooni jaoks
(1) Relva soetamine kollektsiooni jaoks toimub käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud soetamisloa alusel. Soetamisloa väljastamise aluseks on kollektsioneerimisluba. Padruni soetamine kollektsiooni jaoks toimub kollektsioneerimisloa alusel.
(2) Soetamisloa taotlemise avaldus esitatakse politseiasutusele. Avalduses näidatakse soetatava relva liik ja mark ning registreeritud relva korral ka selle markeering. Avaldusele lisatakse:
1) kollektsioneerimisluba, mis tagastatakse loa omajale;
2) [kehtetu – RT I 2002, 61, 375 – jõust. 1.08.2002]
(21) Enne avalduse esitamist peab taotleja tasuma riigilõivu.
(3) Kollektsiooni jaoks soetatava relva soetamisloa taotlemisele ei laiene käesoleva seaduse §-dega 35 ja 37 kehtestatud kord.
(4) Relva või laskemoona sissevedu relvakollektsiooni jaoks ja väljavedu toimub käesoleva seaduse § 60 lõigetega 2 ja 6 ning toimetamine § 622 lõikega 2 ja § 623 lõikega 1 kehtestatud korras. Tsiviilkäibes keelatud relva ja laskemoona sissevedu, väljavedu ja edasitoimetamine toimub strateegilise kauba seadusega kehtestatud korras.
5. peatükk
RELVA JA LASKEMOONA SOETAMINE, OMAMINE JA VALDAMINE
§ 28. Füüsilisele isikule lubatud relvade otstarve
(1) Füüsiline isik võib relva soetada, omada ja vallata järgmisel otstarbel:
1) jahipidamiseks;
2) vastava spordialaga tegelemiseks;
3) turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks);
4) kutsealal tegutsemiseks;
5) kollektsioneerimiseks.
(2) Relva kasutamisel ei tohi rikkuda teiste isikute õigusi ega avalikku korda.
§ 29. Eesti kodanikule lubatud relvad
(1) Eesti kodanik võib soetada, omada ja vallata järgmisi relvi:
1) vähemalt 18-aastane isik – sporditulirelva, pneumo-, heit- ja külmrelva, välja arvatud kumminui, vastava spordialaga tegelemiseks, jahitulirelva jahipidamiseks, gaasirelva ja sileraudset püssi turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks);
[RT I 2009, 4, 25 – jõust. 26.01.2009]
2) vähemalt 21-aastane isik – kõiki käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud relvi samadel otstarvetel ja kombineeritud või vintraudset püssi, püstolit või revolvrit turvalisuse tagamiseks.
[RT I 2009, 4, 25 – jõust. 26.01.2009]
(2) Sporditulirelv on rahvusvaheliselt tunnustatud, laskmisega seotud spordiala harrastamiseks ettenähtud tulirelv. Sporditulirelva võib isik soetada, omada ja vallata tingimusel, et ta on vastava spordialaga tegeleva spordiorganisatsiooni liige.
(21) Pneumo-, külm- ja heitrelva võib isik vastava spordialaga tegelemiseks soetada, omada ja vallata tingimusel, et ta on selle spordialaga tegeleva spordiklubi või muu mittetulundusühingu liige, mille üheks põhikirjaliseks tegevuseks on vastava spordialaga tegelemine.
[RT I 2009, 4, 25 – jõust. 26.01.2009]
(3) Jahitulirelv on põhiliselt jahipidamiseks ettenähtud sileraudne, vintraudne või kombineeritud püss, millel on kergesti lülitatav kaitseriiv. Jahitulirelva võib isik soetada, omada ja vallata tingimusel, et tal on jahitunnistus.
(4) Isik võib Eestis spordivõistlusel osalemiseks või jahipidamiseks anda teise isiku kasutusse kuni viieks ööpäevaks käesoleva seadusega kehtestatud korras registreeritud relva ning laskemoona tingimusel, et teisel isikul on seda liiki jahitulirelva või sporditulirelva kohta antud relvaluba. Kontrollimisel peab olema võimalik kohe tõendada relva ning laskemoona kasutusse andmist relvaomaniku poolt. Vajaduse korral koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, mis sisaldab:
1) relva andmeid;
2) relvaomaniku ja relva kasutaja isikuandmeid, relvaloa andmeid, kontaktandmeid;
3) relva üleandmise ja vastuvõtmise aega.
Relvaomanik ja relva kasutaja koostavad ja allkirjastavad akti kahes eksemplaris, millest üks jääb relvaomanikule ja teine relva kasutajale.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
§ 30. Välismaalasele lubatud relvade liigid
(1) Välismaalane, kellel on Eesti elamisluba või kes elab Eestis elamisõiguse alusel, võib soetada, omada ja vallata käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 loetletud relvi, kui tal on teise riigi pädeva asutuse poolt seda liiki relva kohta antud relvaluba ja selle alusel füüsilisele isikule ettenähtud alustel ja korras Eestis väljastatud relvaluba.
(2) Välismaalane, kellel on Eesti elamisluba või kes elab Eestis elamisõiguse alusel ja kellel ei ole teise riigi pädeva asutuse väljastatud relvaluba, võib soetada, omada ja vallata käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 loetletud relvi, kui talle käeolevas seaduses füüsilisele isikule ettenähtud alustel ja korras on antud Eestis relvaluba.
(3) Eestis seaduslikult viibiv välismaalane, keda ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ning kes on vähemalt 18-aastane, võib politseiasutuse antud soetamisloa alusel soetada Eestist väljaviimiseks relva ja laskemoona tingimusel, et tal on alalise elukoha järgse riigi pädeva asutuse poolt väljastatud luba seda liiki relva ja laskemoona soetamiseks ning ta kohustub soetatava relva ja laskemoona Eestist lahkumisel välja viima.
[RT I 2009, 62, 405 – jõust. 1.01.2010]
(4) Eestis spordivõistlusel, õppusel või jahil viibiv välismaalane võib soetada laskemoona teda kutsunud isiku või asutuse kirjaliku taotluse alusel antud relva ajutise sisseveo loa esitamisel. Soetatava laskemoona ühekordne kogus ei tohi ületada käesoleva seaduse § 46 lõikes 5 nimetatud kogust.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(5) Välisriigi diplomaatilise või konsulaaresinduse töötaja, kes on välisriigi kodanik, võib soetada, omada ja vallata relva, välja arvatud kumminui, käesoleva seadusega kehtestatud korras Välisministeeriumi taotlusel oma elukohajärgse politseiasutuse antud loa alusel tingimusel, et tal on kodakondsusjärgse riigi relvaluba.
(6) Välismaalane võib Eestis spordivõistlusel, õppusel või jahil kasutada teise isiku nimele käesoleva seadusega kehtestatud korras registreeritud relva ning laskemoona tingimusel, et tal on seda liiki jahitulirelva või sporditulirelva kohta antud relvaluba.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
§ 31. Juriidilisele isikule lubatud relvade otstarve, liigid ja hulk
(1) Juriidiline isik võib soetada, omada või vallata relvi järgmisel otstarbel:
1) sisevalveks;
2) vastava spordiala või jahindusega tegelemiseks;
3) õppetööks relvadega seonduvates õppeainetes;
4) kollektsioneerimiseks;
5) turvateenuse osutamiseks.
6) tegevusloaga lubatud relvade müügiks, valmistamiseks, hoidmiseks, ümbertegemiseks või parandamiseks.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(2) Käesoleva seadusega juriidilisele isikule antud õigused ja temale pandud kohustused laienevad füüsilisest isikust ettevõtjale ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusele.
(3) Turvateenuse osutamiseks või sisevalveks võib soetada ja omada järgmisi relvi:
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
1) sileraudne püss;
2) vintraudne püss;
3) püstol;
4) revolver;
5) gaasipüstol;
6) gaasirevolver;
7) kumminui.
(4) Turvateenuse osutamiseks ja sisevalveks lubatud relvade kogused liikide järgi määrab kindlaks asukohajärgne politseiasutus kirjaliku taotluse alusel, arvestades valvatavate ja kaitstavate objektide iseloomu ning ohustatuse astet ning tulirelvade hoiutingimusi. Turvateenuse osutamiseks ja sisevalveks ettenähtud tulirelvade ja gaasirelvade arv kokku ning kumminuiade arv võib olla 10% suurem objekte vahetult valvavate või kaitsvate töötajate arvust.
(5) Laskmisega seotud spordialaga tegelemiseks võib omada või vallata mitte üle 200 sporditulirelva, pneumorelva ja ammu.
(6) Jahindusega tegelemiseks võib omada või vallata kahte jahipüssi iga jahindusega tegeleva töötaja kohta.
(7) Õppetööks relvadega seonduvates õppeainetes võib omada või vallata kokku mitte üle 50 püssi, püstoli ja revolvri.
§ 32. Relvasoetamisluba
(1) Piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona ning adapteri soetamiseks, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 5 ja 7 ning § 9 lõikes 3 sätestatud juhtudel ning käesoleva seaduse § 66 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevusloaga lubatud tegevusaladel tegutsemiseks, on vajalik soetamisluba.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(2) Soetamisluba annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks käesoleva seaduse § 46 lõikes 5 nimetatud koguses.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(3) Soetamisloa väljastab relva soetamist taotlevale isikule tema elu- või asukohajärgne politseiasutus.
(4) Soetamisluba antakse ainult seda liiki relva soetamiseks, mis vastab otstarbele, milleks relva taotletakse.
(5) Soetamisluba koosneb A-, B-, C- ja D-osast, millel on järgmine otstarve:
1) A-osa jääb relva müüjale;
2) B-osa on relva registreerimise ja relvaloa väljastamise alusdokumendiks ja jääb relva registreerinud politseiasutusele;
3) C-osa jääb soetamisloa väljastanud politseiasutusele;
4) D-osa jääb relvaomanikule ja annab õiguse sellele märgitud relva edasitoimetamiseks soetamiskohast politseiasutusse ja hoiukohta ning relva hoidmiseks kuni relvaloa või relva Eestist väljaviimise eriloa saamiseni. Soetamisloa D-osa tagastatakse politseiasutusele relvaloa või relva Eestist väljaviimise eriloa saamisel.
(6) Loa igale osale kannab soetamisloa väljastaja andmed relva soetaja ja soetada lubatud relva liigi ja arvu kohta, samuti soetamisloa väljastanud politseiasutuse ja politseiametniku nime. Soetamisloa A-, B- ja D-osale kannab relva müüja andmed müüdud relva ja selle müüja kohta.
(7) Soetamisluba on kehtiv kolme kuu jooksul, arvates loa väljastamise päevast. Luba võidakse pikendada kolme kuu võrra, kui pikendamise taotlus on esitatud enne soetamisloa kehtivusaja lõppu. Soetamisloa kehtivusaja lõppemisel tuleb taotleda uus soetamisluba.
(8) Soetamisloa hävimisest või kadumisest on loa omaja kohustatud viivitamata teatama politseiasutusele.
(9) Soetamisloa vormi kehtestab siseminister määrusega.
§ 33. Relva registreerimine
(1) Relva soetanud isik on kohustatud seitsme tööpäeva jooksul, arvates relva soetamise päevast, välisriigist soetamise puhul aga relva Eestisse saabumise päevast, registreerima selle elu- või asukohajärgses politseiasutuses.
(2) Relv esitatakse registreerimiseks koos soetamisloaga, millele relva müüja on kandnud andmed müüdud relva kohta.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(3) Kui relv on soetatud muul käesoleva seadusega lubatud viisil, esitatakse selle registreerimiseks soetamisluba ning soetamise seaduslikkust tõendav dokument. Soetamisluba ei nõuta päritud, leitud või ühisomandis oleva relva, samuti käesoleva seaduse § 34 lõikes 9 nimetatud nimelise tulirelva registreerimisel.
(4) Relva registreerimisel kontrollitakse selle vastavust soetamisloale või relva soetamise seaduslikkust tõendavale muule dokumendile kantud andmetega.
(5) Relva registreerimisel vormistatakse iga relvaomaniku või -valdaja kohta toimik (edaspidi relvatoimik).
(6) Relvatoimikut peetakse relvaomaniku või -valdaja elu- või asukoha järgses politseiasutuses. Kui relvad asuvad teise politseiasutuse teenistuspiirkonnas olevas relvaomaniku või -valdaja tegutsemiskohas, peetakse relvatoimikut ka tegutsemiskohajärgses politseiasutuses.
(7) Relvatoimikusse pannakse kõik soetamisloa ja relvaloa taotlemise, väljastamise, väljastamisest keeldumise, kehtivuse pikendamise ja peatamise ning kehtetuks tunnistamisega seotud dokumendid, samuti dokumendid relva soetamise, ümbertegemise ja võõrandamise ning relvaomaniku või -valdaja käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavuse ja relva hoidmise tingimuste kontrollimise kohta.
(8) Relva registreerimise ajaks võib relvaomanik või -valdaja anda selle hoiule politseiasutusse või hoida seda oma elu- või asukohas käesoleva seadusega kehtestatud korras ja tingimustel.
(9) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei laiene käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktis 6 märgitud otstarbel soetatud relvale.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
§ 34. Relvaluba
(1) Käesoleva seaduse § 35 lõikes 5 nimetatud eksami sooritanud isikul on õigus taotleda relvaluba. Relvaloa väljastamise aluseks on politseiasutuse juhi otsus.
(2) Füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Relvaluba, millele on kantud vaid relva liik, annab selle omajale õiguse soetada kasutusse andmise üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kasutusse võetud relva laskemoona. Soetatava laskemoona ühekordne kogus ei tohi ületada käesoleva seaduse § 46 lõikes 5 nimetatud kogust.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(21) Füüsilise isiku relvaloale kantakse isiku registreeritud relv ja temale lubatud relva liik tulenevalt käesoleva seaduse § 11 punktidest 1–5 ja § 12 lõike 1 punktidest 1–3.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(3) Füüsilisele isikule kuuluva relva kohta võidakse väljastada mitu relvaluba. Relvaluba, mis on väljastatud füüsilisele isikule, kes ei ole relva omanik, nimetatakse paralleelrelvaloaks.
(4) Paralleelrelvaluba antakse ühele või kahele füüsilisele isikule juhul, kui relvaomanik on andnud kirjaliku nõusoleku temale kuuluva relva kasutamiseks konkreetselt näidatud isiku või isikute poolt.
(5) Relva andmisel paralleelrelvaloa omaja valdusse koostatakse akt relva üleandmise-vastuvõtmise kohta, näidates selles relva vastuvõtmise koha, kuupäeva ja kellaaja. Akt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb relva üleandjale, teine vastuvõtjale. Relva tagastamisel omanikule koostatakse analoogne akt.
(6) Juriidilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse vastava laskemoona ja helisummuti soetamiseks, relva, helisummuti ja laskemoona hoidmiseks ja edasitoimetamiseks (veoks) ning õiguse anda relva ja laskemoona oma töötajale või relva, helisummutit ja laskemoona Eesti laskespordiorganisatsiooni (edaspidi laskespordiorganisatsioon) liikmele kandmiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras ja tingimustel.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(7) Relvaloa kehtivusaeg on viis aastat. Paralleelrelvaloa kehtivus on piiratud relvaomaniku relvaloa kehtivusega ja paralleelrelvaluba kaotab kehtivuse relvaomaniku relvaloa kehtetuks tunnistamise korral või relvaomaniku taotluse puhul. Sellisel juhul on isikul õigus paralleelrelvaluba vahetada relvaloa vastu.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(8) Relvaluba antakse välja lühemaks tähtajaks:
1) kui taotleja seda soovib;
2) isikule, kes viibib riigis vähem kui viis aastat;
3) juriidilisele isikule, kelle tegevuse määratud tähtaeg on lühem kui viis aastat.
(81) Tähtajalise elamisloaga või tähtajalise elamisõigusega välismaalasele antava relvaloa kehtivusaeg ei tohi ületada tema elamisloa või elamisõiguse kehtivusaega. Elamisloa kehtetuks tunnistamise või elamisõiguse lõpetamise korral tunnistatakse relvaluba kehtetuks.
(9) Isikule, keda siseminister või kaitseminister on seaduses sätestatud korras autasustanud nimelise tulirelvaga, antakse nimelise relva relvaluba ilma kehtivusaega määramata.
(10) Relvaloa hävimisest või kadumisest on selle omaja kohustatud viivitamata kirjalikult teatama politseiasutusele.
(11) Relvaloa, sealhulgas paralleelrelvaloa vormi kehtestab siseminister määrusega.
§ 35. Soetamisloa ja relvaloa taotlemine füüsilise isiku poolt
(1) Füüsilise isiku taotluse soetamisloa või relvaloa saamiseks vaatab läbi elukohajärgne politseiasutus hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates kõigi nõutavate dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise päevast.
(2) Soetamisloa või relvaloa saamiseks on taotleja kohustatud esitama:
1) kirjaliku avalduse, näidates selles soetada soovitava relva otstarbe, margi või liigi või konkreetse relva ja ka selle omaniku, kui tegemist on paralleelrelvaloa taotlemisega;
2) dokumendid, mis tõendavad tema vastavust käesoleva seaduse §-s 29 või 30 sätestatud nõuetele;
3) tervisetõendi;
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
4) kaks fotot mõõtmetega 3×4 cm;
5) [kehtetu – RT I 2002, 61, 375 – jõust. 1.08.2002]
(21) Enne soetamisloa või relvaloa taotluse esitamist peab taotleja tasuma riigilõivu.
(3) [Kehtetu – RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(4) Paralleelrelvaloa taotleja peab esitama ka relvaomaniku kirjaliku nõusoleku tema relva kasutamiseks paralleelrelvaloa alusel.
(5) Soetamisloa või relvaloa võib väljastada isikule, kes on sooritanud relva soetamist, registreerimist, hoidmist, kandmist, võõrandamist ja seaduslikku kasutamist reguleerivate õigusaktide nõuete tundmise ning laskevigastuse korral kannatanule esmaabi andmise eksami. Tulirelva relvaloa või soetamisloa taotlemise korral tuleb sooritada eksami käigus taotletava tulirelva tundmise test ning käsitsemise katse vastavalt taotletava tulirelva liigile tulenevalt käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktidest 1–3. Eksamitulemus kehtib üks aasta alates eksami sooritamise päevast.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud eksami võib § 30 lõikes 2 nimetatud isik sooritada oma emakeeles või muus keeles, mida ta valdab. Eksam tõlgitakse eesti keelde ning eksami tõlkimise kulud kannab eksamit sooritada soovinud isik.
(6) Käeoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud eksami korra, milles on sätestatud ka eksami sooritamise erisused eesti keelt mittevaldavatele isikutele, kehtestab siseminister määrusega.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 ja lõikes 5 sätestatud nõuded ei laiene politseiametnikule ja lepingulises tegevteenistuses olevale kaitseväelasele, samuti käesoleva seaduse § 30 lõigetes 1, 3 ja 5 nimetatud isikule.
[RT I 2009, 62, 405 – jõust. 1.01.2010]
(8) Relvaloa omaja ei pea relvaloa kehtivuse ajal järgmise sama liiki relva soetamisel läbima tervisekontrolli ega sooritama uut eksamit. Lähtuvalt relva pikkusest ja relvaraua pikkusest teist liiki tulirelva soetamisel peab relvaloa omaja sooritama tulirelva tundmise testi ja tulirelva käsitsemise katse.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
§ 351. Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontroll
(1) Soetamisloa ja relvaloa taotleja peab läbima tervisekontrolli, mille eesmärk on teha kindlaks tal käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tervisehäirete puudumine.
(2) Tervisekontrolli korraldab ja tervisetõendi väljastab perearst, kaasates eriarste.
(3) Tervisekontroll tehakse soetamisloa ja relvaloa taotleja kulul.
(4) Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli korra, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
§ 36. Füüsilisele isikule soetamisloa ja relvaloa andmist välistavad asjaolud
(1) Soetamisluba ega relvaluba ei anta füüsilisele isikule, kes:
1) on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäirega;
2) on raskekujulise psüühikahäirega;
3) on füüsilise puudega, mis takistab tema poolt taotletava relva õiget käsitsemist;
4) hoidub kõrvale kaitseväeteenistusest;
5) on piiratud teovõimega ja kellele on seetõttu määratud eestkostja;
6) on kriminaalkorras karistatud;
7) on väärteomenetluse korras karistatud relva ja laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleeriva õigusaktiga sätestatud nõuete rikkumise eest või jahipidamise eest ilma jahitunnistuseta;
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
8) on kriminaalmenetlusest tulenevatel alustel kahtlustatav või süüdistatav;
[RT I 2007, 7, 38– jõust. 27.04.2007]
9) on soetamisloa või relvaloa taotlemisel tahtlikult esitanud valeandmeid, millel on oluline tähtsus loa andmise küsimuse otsustamisel;
10) ei oma käesoleva seadusega ettenähtud tingimusi relva ja laskemoona hoidmiseks.
11) on väärteomenetluse korras karistatud mootor-, õhu-, veesõiduki, trammi või raudteeveeremi juhtimise eest joobeseisundis või narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku tarvitamise, valdamise või omandamise eest;
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
12) oli kriminaalmenetluses tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks ja kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetati kriminaalmenetluse seadustiku § 202 alusel;
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
13) oli kriminaalmenetluses tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks ja kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetati kriminaalmenetluse seadustiku § 205 alusel;
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
14) on väärteomenetluse korras karistatud ajateenistuse kohustuse eiramise või õppekogunemise eiramise eest.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6, 7, 11 ja 14 sätestatud keeld ei laiene isikule, kelle karistusandmed on kustutatud karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(21) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 12 ja 13 sätestatud keeld laieneb isikule kriminaalmenetluse seadustiku § 202 lõike 2 alusel pandud kohustuse täitmiseni või § 205 lõikes 2 sätestatud tähtajani.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(3) [Kehtetu – RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(4) Peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aluste võib loa andja keelduda soetamisloa ja relvaloa andmisest:
1) isikule, kellele varem väljastatud relvaloa kehtetuks tunnistamisest on möödunud vähem kui viis aastat ja loa kehtetuks tunnistamine oli tingitud relva kaotsiminekust või relva ja laskemoona hoidmist, kandmist või kasutamist reguleerivas õigusaktis sätestatud nõuete rikkumisest;
2) isikule, kellele soetamisloa andmisest on varem keeldutud, kusjuures sellest on möödunud vähem kui kaks aastat ja keeldumine oli tingitud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 8-10 nimetatud asjaoludest;
3) isikule, kes enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja omama.
(5) Soetamisloa või relvaloa andmise või andmisest keeldumise otsus tehakse taotluse esitajale teatavaks kümne päeva jooksul, arvates otsuse vastuvõtmise päevast.
§ 361. Relvaloa taotlemine välismaalase poolt
(1) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud välismaalane, kes soovib saada Eesti relvaluba teise riigi väljastatud relvaloa alusel, peab esitama avalduse relvaloa saamiseks elukohajärgsele politseiasutusele. Politseiasutus vaatab avalduse läbi hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates kõigi nõutavate dokumentide laekumise ja riigilõivu tasumise päevast.
(2) Politseiasutusel on õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse esitanud välismaalaselt tema käsutuses olevate asjas tähtsust omada võivate tõendite ja dokumentide esitamist, samuti suulisi ja kirjalikke seletusi.
(3) Kui avalduse menetlemine nõuab menetluses tähtsust omavate asjaolude täiendavat selgitamist, võib politseiasutus menetlustähtaega pikendada 30 päeva võrra korraga. Menetlustähtaega võib politseiasutus pikendada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku põhjendatud taotluse alusel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldusele lisatakse välisriigi relvaluba, mis on legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostille’iga), kui välisleping ei sätesta teisiti.
(41) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud välismaalane peab esitama kodakondsusriigi pädeva asutuse väljastatud õiendi käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktides 6, 7 ja 8 sätestatud andmete kohta (õiend karistatuse kohta).
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(42) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud dokument peab olema legaliseeritud või tunnistusega (apostilliga) kinnitatud, kui välisleping ei sätesta teisiti.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(5) Avaldusele lisatud võõrkeelsed dokumendid esitatakse koos vandetõlgi või notari kinnitatud tõlkega eesti keelde.
§ 37. Soetamisloa ja relvaloa taotlemine juriidilise isiku poolt
(1) Juriidilise isiku taotluse soetamisloa või relvaloa saamiseks võtab vastu asukohajärgne politseiasutus ja vaatab selle läbi hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates kõigi nõutavate dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise päevast.
(2) Soetamisloa või relvaloa taotleja on kohustatud esitama:
1) kirjaliku avalduse, põhjendades selles relvade vajalikkust ja näidates soetada soovitavate relvade otstarbe, margi või liigi ja koguse;
2) ärakirja juriidilise isiku otsusest juriidilise isiku relvade ja laskemoona eest vastutava isiku ja tema asendaja määramise kohta;
3) õiendi, milles on vastutava isiku ja tema asendaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht, ametikoht ja telefoninumber, andmed eksami sooritamise kohta;
4) juriidilise isiku põhikirja (-määruse);
5) [kehtetu – RT I 2002, 61, 375 – jõust. 1.08.2002]
6) relva kandma hakkavate, käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 kehtestatud nõudele vastavate töötajate nimekirja, milles on näidatud nende ees- ja perekonnanimi, isikukood ja elukoht;
7) valvatavate objektide nimekirja, milles on näidatud nende aadressid, kontaktisikud ja telefoninumbrid, kui relva taotletakse turvateenuse osutamiseks või sisevalveks;
8) relvade hoiukoha ja -tingimuste kirjelduse;
9) [kehtetu – RT I 2002, 61, 375 – jõust. 1.08.2002]
(3) Enne soetamisloa või relvaloa taotlemist peab taotleja tasuma riigilõivu
[RT I 2002, 61, 375 – jõust. 1.08.2002]
§ 38. Juriidilise isiku relvade ja laskemoona eest vastutav isik
(1) Juriidilise isiku relvade ja laskemoona eest vastutav isik (edaspidi vastutav isik) vastutab selle eest, et juriidilise isiku relvade ja laskemoona käitlemine toimuks käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide kohaselt ning vastaks vastavas loas ettenähtud tingimustele.
(2) Vastutavaks isikuks või tema asendajaks võib olla vähemalt 21-aastane Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik, kelle suhtes ei esine käesoleva seaduse § 36 lõigetes 1 ja 4 loetletud asjaolusid.
[RT I 2009, 63, 408 – jõust. 28.12.2009]
(3) Vastutavaks isikuks või tema asendajaks võib määrata isiku, kes on sooritanud vastutava isiku eksami.
(4) Nõuded vastutava isiku teadmistele ja tema eksamineerimise korra kehtestab siseminister määrusega.
§ 39. Vastutava isiku määramine ja tema volituste lõppemine
(1) Vastutav isik määratakse juriidilise isiku kirjaliku otsusega (otsus, korraldus, käskkiri). Kui juriidilisel isikul on struktuuriüksus teises haldusüksuses, tuleb vastava otsusega määrata ka struktuuriüksuse relvade ja laskemoona eest vastutav isik, kellele laienevad käesoleva seaduse § 38 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuded. Otsuse ärakiri saadetakse kolme tööpäeva jooksul juriidilise isiku ning struktuuriüksuse asukoha järgsele politseiasutusele.
(2) Vastutava isiku volitused lõpevad tema töölt vabastamisega või lõpetatakse, kui ta ei vasta enam käesoleva seaduse § 38 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele või on rikkunud käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktide nõudeid. Teade volituste lõppemise kohta saadetakse kolme tööpäeva jooksul vastavale politseiasutusele.
(3) Vastutava isiku volituste lõppemisel määratakse viivitamata vastutava isiku kohusetäitjaks tema asendaja ning tehakse relvade ja laskemoona inventuur. Hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates volituste lõppemisest, määratakse uus vastutav isik.
(4) Vastutava isiku määramine ei vabasta juriidilise isiku juhatust või seda asendavat organit vastutusest selle eest, et relvade ja laskemoonaga seotud tegevus vastaks käesoleva seaduse ja muude õigusaktide nõuetele.
§ 40. Juriidilisele isikule soetamisloa ja relvaloa andmist välistavad asjaolud
(1) Soetamisluba ega relvaluba ei anta juriidilisele isikule:
1) kes on loa taotlemisel esitanud valeandmeid, millel on oluline tähtsus loa väljastamise küsimuse otsustamisel;
2) kellel ei ole käesoleva seadusega kehtestatud tingimusi relva ja laskemoona hoidmiseks;
3) kes on viimase kolme aasta jooksul vähemalt kaks korda rikkunud relva või laskemoona hoidmise, veo või võõrandamise või relva registreerimise või relva kanda andmise korda;
4) kes ei ole täitnud järelevalveorgani ettekirjutust käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusakti nõuete täitmise kohta.
(2) Juriidilisele isikule soetamisloa ja relvaloa andmise või andmisest keeldumise otsus tehakse taotluse esitajale teatavaks kümne päeva jooksul, arvates otsuse vastuvõtmise päevast.
[RT I 2002, 61, 375 – jõust. 1.08.2002]
§ 41. Relvaloa ja relvakandmisloa vahetamine
(1) Relvaluba vahetatakse selle omaja avalduse põhjal ja relvakandmisluba vahetatakse juriidilise isiku avalduse põhjal loa kehtivuse lõppemise, kõlbmatuks muutumise, relva või loa omaja andmete muutumise või loa või relva kaotsimineku või hävimise korral, samuti relvahoidla asukoha muutumise korral.
(2) Paralleelrelvaloa kehtivuse lõppemise korral käesoleva seaduse § 34 lõikes 7 toodud alustel ja relvakandmisloa kehtivuse lõppemise korral käesoleva seaduse § 53 lõikes 6 toodud alustel on loa omanikul õigus vahetada luba uue relvaloa vastu kolme kuu jooksul alates loa kehtivuse lõppemise päevast.
(3) Relvaloa või relvakandmisloa vahetamiseks tuleb elu- või asukohajärgsele politseiasutusele esitada:
1) kirjalik avaldus, milles näidatakse loa vahetamise põhjus;
2) vahetamisele kuuluv relvaluba või relvakandmisluba, välja arvatud kaotsimineku või hävimise korral;
3) foto mõõtmetega 3×4 cm;
4) seoses relvaloa või relvakandmisloa kehtivuse lõppemisega tervisetõend.
(4) Enne relvaloa või relvakandmisloa vahetamist peab relvaloa omaja tasuma riigilõivu.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 sätestatud nõue ei laiene politseiametnikule ja lepingulises tegevteenistuses olevale kaitseväelasele.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid tuleb politseiasutusele esitada:
1) relvaloa või relvakandmisloa kehtivuse lõppemise korral – vähemalt üks kuu enne kehtivuse lõppemist;
2) relvaloa või relvakandmisloa kõlbmatuks muutumise korral – vahetult pärast loa kõlbmatuks muutumist;
3) relva, relvaloa või relvakandmisloa omaja andmete või relvahoidla asukoha muutumise korral – seitsme tööpäeva jooksul andmete või asukoha muutumisest arvates;
4) relvaloa, relvakandmisloa või relva kaotsimineku või hävimise korral – seitsme tööpäeva jooksul käesoleva seaduse § 43 lõikes 5 sätestatud otsuse kättesaamisest arvates;
5) paralleelrelvaloa või relvakandmisloa vahetamise korral relvaloa vastu – kolme kuu jooksul loa kehtivuse lõppemise päevast arvates.
(7) Paralleelrelvaloa vahetamise korral tuleb esitada ka relvaomaniku kirjalik nõusolek tema relva kasutamiseks paralleelrelvaloa alusel.
(8) Enne relvaloa vahetamist peab relvaloa omaja tõestama tema relvaloale kantud relvade olemasolu.
(9) Relvaluba või relvakandmisluba väljastatakse, kui ei esine käesoleva seaduse §-s 36 või 40 sätestatud loa andmist välistavaid asjaolusid.
(10) Relvaloa või relvakandmisloa kõlbmatuks muutumise, kaotsimineku ja hävimise korral, relva või relvaloa omaja andmete või relvahoidla asukoha muutumise korral, samuti paralleelrelvaloa või relvakandmisloa vahetamise korral relvaloa vastu väljastatakse luba vahetatavas loas märgitud kehtivusajaga.
(11) Endine relvaluba või relvakandmisluba säilitatakse relvatoimikus, välja arvatud loa kaotsimineku või hävimise korral.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
§ 42. Muudatuste vormistamine
(1) Politseiasutuses tuleb vormistada:
1) relva ümbertegemisest tingitud muudatused relvaandmetes (liik, mark, kaliiber, markeering). Relva ümbertegemiseks peab olema politseiasutuse eelnev luba;
2) relvaomaniku või -valdaja nime muutumisega, elu- või asukoha vahetamisega teise haldusüksusesse, relvahoidla asukoha muutumisega seotud muudatused;
3) muudatused muudes teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantavates andmetes.
(2) Muudatuste vormistamiseks tuleb esitada politseiasutusele käesoleva seaduse § 41 lõikes 3 nimetatud dokumendid ja tasuda riigilõiv. Avalduses tuleb märkida uued relvaandmed, relvaomaniku või -valdaja uus nimi, elu- või asukoht, relva hoiukoha uus aadress ja muud muutunud andmed.
(3) Politseiasutus teeb vastavad kanded relvatoimikusse ja teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse ning väljastab uue relvaloa.
(4) Relvaomaniku või -valdaja asumise korral teise politseiasutuse teenistuspiirkonda tehakse relvatoimikusse vastav märge ja toimik edastatakse koos kõigi selles sisalduvate materjalidega relvaomaniku või -valdaja uue elu- või asukoha järgsele politseiasutusele.
(5) Relvaomaniku või -valdaja uue elu- või asukoha järgne politseiasutus teeb vajalikud kanded relvatoimikusse ja teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse ning teatab sellest kohe kirjalikult politseiasutusele, kus relv oli registreeritud. Teate saanud politseiasutus kustutab relva ja relvaomaniku või -valdaja oma arvestusest.
§ 43. Soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Soetamisloa või relvaloa väljastanud politseiasutus peatab loa kehtivuse, kui:
1) loa omajat on väärteomenetluse korras karistatud mootor-, õhu-, veesõiduki, trammi või raudteeveeremi juhtimise eest joobeseisundis või narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku tarvitamise, valdamise või omandamise eest;
2) loa omaja on kriminaalmenetlusest tulenevatel asjaoludel kahtlustatav või süüdistatav;
[RT III 2009, 15, 109 – jõust. 26.03.2009] – RK PSJK otsusega tunnistatakse relvaseaduse § 43 lõike 1 punkt 2 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda politseiasutusel arvestada kahtlustatava või süüdistatava relvasoetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamisel kahtlustatava või süüdistatava isikuga ja kahtlustuse või süüdistuse sisuks olevate asjaoludega.
3) kontrollimisel on tuvastatud, et loa omajal ei ole käesolevas seaduses ettenähtud tingimusi relva ja laskemoona hoidmiseks;
4) juriidiline isik on põhjendamatult jätnud täitmata järelevalveorgani ettekirjutuse käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktide nõuete täitmise kohta.
5) isikupoolse relva käitlemise või kasutamisega on põhjustatud isiku surm või tekitatud isikule tervisekahjustus või varaline kahju;
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
6) loa omaja suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud kriminaalmenetluse seadustiku § 202 või 205 alusel.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud karistatuse korral peatatakse soetamisloa või relvaloa kehtivus kuuest kuust kuni ühe aastani.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(12) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud juhtudel peatatakse relvaloa kehtivus kuni isiku uue tervisekontrolli läbimiseni ja talle tervisetõendi väljastamiseni.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(13) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud juhtudel peatatakse soetamisloa või relvaloa kehtivus kriminaalmenetluse seadustiku § 202 lõike 2 alusel isikule pandud kohustuse täitmiseni või § 205 lõikes 2 sätestatud tähtajani.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(2) Soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatatus lõpetatakse peatamise aluseks olnud asjaolude äralangemisel või loa kehtetuks tunnistamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korras.
(3) Soetamisloa või relvaloa väljastanud politseiasutus tunnistab loa kehtetuks, kui:
1) seda taotleb loa omaja või relvaomanik;
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
2) loa omaja ei vasta enam käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele või kui esineb käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1–7, 9 või 10 või § 40 lõikes 1 nimetatud asjaolu;
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
3) relv kuulub erikonfiskeerimisele;
4) loa omaja on surnud või teadmata kadunuks tunnistatud;
5) relv on kaotsi läinud või hävinud;
6) relv on muutunud kasutamiskõlbmatuks määral, mis ei võimalda selle taastamist, või kui relvaomanik või -valdaja ei soovi relva taastada;
7) soetamisluba või relvaluba on kaotsi läinud või hävinud;
8) juriidiline isik on lõppenud või asutus on likvideeritud;
9) relvaomanik või -valdaja on vähemalt kaks korda viimase kolme aasta jooksul rikkunud käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti nõudeid või on jätnud täitmata temale tehtud ettekirjutuse nõuded;
10) loa omaja on pidanud jahti ilma jahitunnistuseta.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(31) Soetamisloa või relvaloa väljastanud politseiasutus võib tunnistada loa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu antud liiki relva soetama või omama.
(4) Paralleelrelvaluba kaotab kehtivuse või selle kehtivus peatub vastavalt relvaloa kehtetuks tunnistamisel või kehtivuse peatamisel. Paralleelrelvaluba võidakse tunnistada kehtetuks ka relvaomaniku avalduse alusel.
(5) Soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamine, kehtivuse peatatuse lõpetamine või loa kehtetuks tunnistamine vormistatakse politseiasutuse otsusega. Otsuses peab olema näidatud loa kehtivuse peatamise, kehtivuse peatatuse lõpetamise või loa kehtetuks tunnistamise alus viitega seaduse vastavale sättele. Otsuse koopia saadetakse viivitamata loa omajale.
§ 44. Soetamisloa või relvaloa kehtivuse lõppemise, peatamise või kehtetuks tunnistamise tagajärjed
(1) Pärast soetamisloa või relvaloa kehtivuse lõppemist, peatamist või kehtetuks tunnistamist on loa omaja, vastava relva omanik, valdaja või muu isik, kelle valduses on vastav luba, Euroopa tulirelvapass, relv ja selle laskemoon, kohustatud need hiljemalt loa kehtivuse viimasel tööpäeval või kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse teatavakstegemisele järgneval tööpäeval üle andma politseiasutusele. Juriidilise isiku relva ja laskemoona võib jätta politseiasutuse poolt pitseeritud juriidilise isiku relvahoidlasse.
(2) Paralleelrelvaloa kehtivuse lõppemisel, peatamisel või kehtetuks tunnistamisel peab paralleelrelvaloa omaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul tagastama relva ja laskemoona selle omanikule ning paralleelrelvaloa politseiasutusele. Juhul kui relva ja laskemoona ei ole võimalik relva ja laskemoona omanikule tagastada, antakse need hoiule politseiasutusse.
(3) Loa, relva ja laskemoona üleandmine võib toimuda nende asukohas või politseiasutuses. Relva ja laskemoona üleandmine peab toimuma nende asukohas juhul, kui need annab üle isik, kes käesoleva seaduse järgi ei olnud nende omanik või valdaja enne soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamist ja kes on teatanud politseiasutusele enda valduses olevast relvast või laskemoonast.
(4) Relva ja laskemoona, samuti kehtivuse kaotanud loa või loa, mille kehtivus on peatatud, üleandmine-vastuvõtmine vormistatakse aktiga, milles on kirjas andmed üleantud relva, laskemoona ja loa kohta. Akti vormi kehtestab siseminister määrusega. Akt koostatakse kahes eksemplaris ja sellele kirjutavad alla relva, laskemoona või loa üleandja ja politseiasutuse esindaja. Üks eksemplar aktist jääb politseiasutusele, teine üleandjale.
(5) Politseiasutus on kohustatud tagama vastuvõetud relva ja laskemoona säilimise ja seisundi, milles need üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseeriti.
(6) Soetamisloa või relvaloa kehtivuse lõppemise või kehtetuks tunnistamise korral on relva- ja laskemoonaomanikul või -valdajal kohustus üleandmise päevast alates relv ja laskemoon kolme kuu jooksul võõrandada käesoleva seaduse § 63 lõike 2 punktides 1 ja 3 nimetatud isikule või alustada võõrandamist käesoleva seaduse § 63 lõike 2 punkti 2 alusel käesoleva seadusega kehtestatud korras ja tingimustel, välja arvatud erikonfiskeerimise otsuse alusel üleantud relv ja laskemoon.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(61) Soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamise korral jääb relva- ja laskemoonaomanikule või -valdajale õigus relv ja laskemoon võõrandada kogu kehtivuse peatamise aja jooksul käesoleva seadusega kehtestatud korras ja tingimustel. Pärast peatamise aluse äralangemist on politseiasutus kohustatud hoiulevõetud relva ja laskemoona viivitamata tagastama omanikule või valdajale.
(7) Juhul kui soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse peale esitati kaebus kohtule või vaie politseiasutusele ja kohus või politseiasutus tunnistas loa kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise seadusega vastuolus olevaks, on vastava loa, relva ja laskemoona hoiule võtnud politseiasutus kohustatud need pärast loa kehtivuse peatamise lõpetamist või kohtuotsuse jõustumist viivitamata tagastama omanikule või valdajale. Soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse jõussejäämise korral on relva- ja laskemoonaomanikul või -valdajal kohustus need võõrandada käesoleva paragrahvi lõikes 6 kehtestatud korras alates otsuse jõustumise päevast.
(8) Juhul kui võõrandamisele kuuluvat relva ja laskemoona ei ole nende omanik või valdaja käesoleva paragrahvi lõikes 6 ettenähtud tingimustel võõrandanud, kuulub hoiule antud relv või laskemoon sundvõõrandamisele.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(9) Laskekõlbmatuna üleantud relv ja laskemoon hävitatakse käesoleva seaduse §-s 83 kehtestatud korras
6. peatükk
RELVA JA LASKEMOONA HOIDMINE
§ 45. Relva ja laskemoona hoidmise üldnõuded
(1) Relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena.
(2) Relva ja laskemoona tuleb hoida hoiukohas tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu.
(3) Tulirelva hoitakse ainult tühjaks laetuna.
(4) Relva ja laskemoona hoitakse käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud tingimustel või antakse need ajutiselt hoiule isikule, kellel on:
1) relvaluba või
2) tegevusluba relvade või laskemoona hoidmiseks teenusena.
(5) Relva ja laskemoona ajutine hoiuleandmine relvaluba omavale isikule vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mis koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb hoiuleandjale ja teine hoiulevõtjale. Relvaluba omavale teisele isikule võib relva anda ajutisele hoiule kuni üheks ööpäevaks käesoleva seaduse § 46 lõigetes 3, 4 ja 7 sätestatud tingimustel.
(6) Relva ja laskemoona ajutine hoiuleandmine tegevusluba omavale isikule vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mis koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb hoiuleandjale ja teine hoiulevõtjale.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud üleandmise-vastuvõtmise akt peab sisaldama:
1) hoiuleantud relva ja relvaloa andmeid ning laskemoona kogust;
2) hoiulevõtja ja hoiuleandja isikuandmeid ja kontaktandmeid;
3) üleandmise ja vastuvõtmise aega.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud nõuet ei kohaldata teenusena hoiulevõetud relva ja laskemoona lühiajalise väljastamise ja tagastamise korral ning relva ja laskemoona teenusena lühiajalise hoiulevõtmise korral. Teenusena teisele isikule hoiuleantud relva ja laskemoona lühiajaliseks väljastamiseks loetakse hoiulevõtnud isiku poolt relva ja laskemoona väljastamist hoiuleandnud isikule kuni viieks ööpäevaks.
(9) Relva ja laskemoona teenusena lühiajalise hoiulevõtmise ning nende lühiajalise väljaandmise ja tagastamise korra kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
§ 46. Füüsilise ja juriidilise isiku relva ja laskemoona hoidmine
(1) Füüsiline isik peab hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas.
(2) Juriidiline isik peab hoidma relva tema poolt määratud hoiukohas.
(3) Tulirelva hoidmiseks peab olema hoiukoht, mis on selleks kohandatud ja põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud raudkapp (edaspidi relvakapp).
(4) Üle kaheksa tulirelva hoidmiseks peab olema hoiukoht, milleks on spetsiaalselt kohandatud ruum (edaspidi relvahoidla) või relvakapp üheksa või enama tulirelva hoidmiseks.
(5) Füüsiline isik võib hoida laskemoona järgmistes kogustes:
1) kuni 100 püstoli- või revolvripadrunit;
2) kuni 100 gaasirelvapadrunit;
3) kuni 300 padrunit iga vintraudse jahirelva kohta;
4) kuni 300 padrunit iga sileraudse jahirelva kohta;
5) kuni 1000 padrunit iga sporditulirelva kohta;
6) kuni 1 kg püssirohtu iga tulirelva kohta, kuid kokku mitte üle 5 kg;
7) kuni 1000 sütikut.
(6) Padruneid, püssirohtu ja sütikuid hoitakse relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas või relvahoidlas.
(7) Teisi relvi hoitakse hoiukohas, mis asub relvakapis, lukustatavas sahtlis või laekas.
(8) Relvakapp, lukustatav sahtel ega laegas ei ole nõutav ühe relva ja selle laskemoona puhul. Sel juhul tuleb relva ja selle laskemoona hoida hoiukohas, mis on kõrvalisele isikule raskesti avastatav ja kättesaadav.
(9) Politseiasutused kontrollivad vähemalt kaks korda aastas relvade ja laskemoona hoidmise nõuete täitmist juriidilise isiku poolt. Kontrollimise tulemuse kohta koostatakse akt kahes eksemplaris, millest üks antakse kontrollitavale isikule ja teine pannakse relvatoimikusse.
(10) Nõuded relvahoidlale, relvakappidele ning püssirohu ja sütiku hoidmisele ning muud hoidmise tingimused kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
§ 47 [Kehtetu – RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
§ 48. Relva ja laskemoona hoidmine spordivõistlusel ja treeningul
(1) Spordivõistlusele ja treeningule toodud relva ja laskemoona hoitakse lasketiiru relvahoidlas juhul, kui see on olemas. Lasketiiru relvahoidlas hoitava relva ja laskemoona eest vastutab lasketiiru omanik või valdaja.
(2) Võimaluse kasutada relvahoidlat relvade ja laskemoona hoidmiseks võistluse ja treeningu ajal tagab ürituse korraldaja. Relvahoidla puudumise korral tagab relva hoidmise ja valve võistluse ja treeningu ajal relvavaldaja.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(3) Relvahoidlast võib laskma minnes kaasa võtta vaid selleks korraks vajalikud relvad ning vajaliku koguse laskemoona.
(4) Laskepaigas ei ole relvahoidla olemasolu kohustuslik. Relva ja laskemoona hoidmise eest laskepaigas vastutab relva valdaja.
7. peatükk
RELVA JA LASKEMOONA KANDMINE JA EDASITOIMETAMINE
§ 49. Relvakandmine
Relvakandmise all mõistetakse käesolevas seaduses relva endaga kaasaskandmist väljaspool hoiukohta.
§ 50. Relva ja laskemoona kandmise üldine kord
(1) Relva ja laskemoona võib kanda koos vastava relvaloa või relvakandmisloaga.
(2) Relva ja laskemoona tuleb kanda avalikus kohas varjatult ning viisil, mis välistab nende kadumise või sattumise teise isiku valdusse, samuti juhusliku kahju tekitamise. Kantava tulirelva, välja arvatud revolvri padrunipesas ei tohi olla padrunit.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(3) Relva ja laskemoona on keelatud kanda:
1) alkoholijoobes, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all;
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
2) koosolekul, meeleavaldusel, piketil, pidustusel ja teistel avalikel üritustel, välja arvatud nimetatud avalikel üritustel teenistus- või tööülesannet täitval isikul.
(4) Minister võib oma käskkirjaga piirata relvakandmist ministeeriumis, ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ja hallatavates riigiasutustes ning nende valduses olevatel objektidel.
(5) Äriühingu või mittetulundusühingu juhtorgan või juht, samuti füüsilisest isikust ettevõtja võib oma aktiga piirata relvakandmist oma asukohas ja teistel tema omandis või valduses olevatel objektidel, kui selleks on antud objekti asukoha järgse politseiasutuse nõusolek.
(6) Jahirelva kandmist jahil reguleerib jahiseadus ja selle alusel antud õigusaktid.
[RT I 2008, 1, 6– jõust. 14.01.2008]
§ 51. Juriidilise isiku nimele registreeritud relva kandmine
(1) Juriidiline isik võib anda tema nimele registreeritud relva kanda oma töötajale, kellel on relvakandmisluba. Laskespordiorganisatsioon võib anda tema nimele registreeritud relva kanda oma organisatsiooni liikmele, kellel on relvakandmisluba.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(2) Relv antakse kanda töötajale töö- või teenistusülesannete täitmiseks või laskespordiorganisatsiooni liikmele spordiga tegelemiseks juriidilise isiku otsuse alusel.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(3) Relv väljastatakse töötajale töö- või teenistusülesannete täitmiseks üldjuhul tööpäevaks või valvekorraks, välja arvatud juhul, kui relva pikemaajalise kandmise vajadus on tingitud ametikohustuste iseloomust. Ametikohtade loetelu, kus selliseid kohustusi tuleb täita, kehtestatakse juriidilise isiku otsusega, mis on eelnevalt kooskõlastatud asukohajärgse politseiasutusega.
(4) Relvakandmisõigust omaval isikul on keelatud:
1) kanda relva töö- või teenistuskohustuste või spordiga tegelemise välisel ajal, välja arvatud juhul, kui sellekohane luba on vormistatud juriidilise isiku otsusega;
2) anda relva või relvakandmisluba kõrvalisele isikule.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(5) Relva kaotamisest, hävimisest või muul viisil valdusest väljaminekust on relva kandev töötaja kohustatud viivitamata teatama politseiasutusele ja relva väljastanud isikule või asutusele.
[RT I 2009, 62, 405 – jõust. 1.01.2010]
§ 52. Juriidilise isiku nimele registreeritud relva väljastamine töötajale ja selle tagastamine
(1) Relva ja laskemoona väljastav isik on enne relva väljastamist kohustatud kontrollima relvakandmisloa olemasolu.
(11) Relva ja laskemoona väljastav isik peab vastama käesoleva seaduse
§-s 38 nimetatud vastutavale isikule kehtestatud nõuetele ja tingimustele.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(2) Relva ja laskemoona väljastamine fikseeritakse nööritud ja politseiasutuse pitseriga kinnitatud relvade ja laskemoona arvestusraamatus (edaspidi relvaraamat) allkirja vastu.
(3) Relvaraamatusse kantakse relva väljastamise ja tagastamise kuupäev ning kellaaeg, relva liik, mark, kaliiber ja markeering, padrunite arv, relva saanud ja relva väljastanud töötaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht.
(4) Pärast töö- või teenistusülesande täitmist peab töötaja relva ja laskemoona tagastama. Relva ja laskemoona vastuvõtnud isik teeb relvaraamatusse märke relva ja laskemoona vastuvõtmise kohta ning kinnitab seda oma allkirjaga.
(5) Juhul kui töötajal on kaasas isiklik tulirelv, tuleb see juriidilise isiku relva kandmise ajaks anda hoiule juriidilise isiku relvahoidlasse või -kappi. Isikliku tulirelva hoiulevõtmine ja tagastamine peab olema kantud relvaraamatusse.
(6) Relvaraamatut säilitatakse viis aastat viimase sissekande tegemise kuupäevast arvates.
(7) Relvaraamatu vormi kehtestab siseminister määrusega.
§ 521. Laskespordiorganisatsiooni nimele registreeritud relva väljastamine ja tagastamine
(1) Laskespordiorganisatsioon annab tema nimele registreeritud relva isikule laskespordiga tegelemise eesmärgil.
(2) Laskespordiorganisatsiooni nimele registreeritud relva väljastamisele ja tagastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 52 lõigetes 1–4 ja 6 sätestatud korda ja tingimusi.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
§ 53. Juriidilise isiku relvakandmisluba
(1) Juriidilise isiku relvakandmisloa (edaspidi relvakandmisluba) väljastab töötajale või laskespordiorganisatsiooni liikmele tema elukohajärgne politseiasutus juriidilise isiku avalduse alusel, kui töötaja või laskespordiorganisatsiooni liige on sooritanud käesoleva seaduse § 35 lõikes 5 sätestatud eksamid ning kui tema suhtes ei esine käesoleva seaduse § -s 36 sätestatud asjaolusid, mis välistavad relvaloa saamise füüsilise isiku poolt.
(2) Relvakandmisloa väljastamise avalduses märgitakse isiku ees- ja perekonnanimi, ametikoht, isikukood ja elukoht ning selle relva liik ja mark, mille kandmiseks luba taotletakse.
(3) Taotlusele lisatakse käesoleva seaduse § 35 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud dokumendid, kaks fotot mõõtmetega 3×4 cm ning sama paragrahvi lõikes 5 nimetatud eksami sooritamist tõendav dokument.
(4) Politseiasutus vaatab taotluse läbi hiljemalt kahe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide esitamise päevast arvates.
(5) Taotluse rahuldamise korral väljastatakse relvakandmisluba ning selle omaja kohta avatakse käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud korras relvatoimik.
(6) Relvakandmisloa kehtivusaeg on viis aastat. Relvakandmisluba kaotab kehtivuse töötaja lahkumisel töökohalt või laskespordiorganisatsiooni liikme lahkumisel laskespordiorganisatsioonist, samuti juriidilise isiku lõppemisel või tema taotluse alusel. Sellisel juhul on isikul õigus relvakandmisluba vahetada relvaloa vastu.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(61) Relvakandmisloa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine toimub käesoleva seaduse §-s 43 kehtestatud alustel ja korras.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(7) Relvakandmisloa vormi kehtestab siseminister määrusega.
(8) Relvakandmisloa kehtivuse lõppemise, peatamise või kehtetuks tunnistamise korral peab relvakandmisloa omaja loa kehtivuse viimasel tööpäeval või kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse teatavakstegemisele järgneval tööpäeval tagastama relva ja laskemoona selle omanikule ning relvakandmisloa politseiasutusele. Juhul kui relva või laskemoona ei ole võimalik relva ja laskemoona omanikule tagastada, antakse need hoiule politseiasutusse.
§ 54. Relva ja laskemoona edasitoimetamine
(1) Relva ja laskemoona edasitoimetamise all mõistetakse käesolevas seaduses relva ja laskemoona endaga kaasaskandmist nende ühest kohast teise toimetamise vajaduse korral ilma relva vahepealse kasutamise eesmärgita ja sõltumata asjaolust, kas sellega kaasneb sõiduki kasutamine või mitte.
(2) Juriidilise isiku nimele registreeritud relvade ja laskemoona, mis ei ole väljastatud kandmiseks nende töötajatele, edasitoimetamine, kui sellega kaasneb transpordivahendi kasutamine, loetakse kohalikuks relvaveoks.
(3) Relva ja laskemoona saatmine posti teel on keelatud.
§ 55. Relva ja laskemoona edasitoimetamine füüsilise isiku poolt
(1) Relva ja laskemoona edasitoimetamise õigus on soetamisluba või relvaluba, samuti käesoleva seaduse §-s 80 nimetatud luba omaval füüsilisel isikul.
(2) Edasitoimetatav relv peab olema tühjaks laetud ja lahti võetud või pakitud viisil, mis ei võimalda relva kohest kasutuselevõttu.
(3) Relva või laskemoona edasitoimetamisel tuleb järgida käesoleva seaduse § 50 lõigetes 1-3 sätestatud nõudeid.
8. peatükk
RELVA JA LASKEMOONA VEDU NING EUROOPA ÜHENDUSE VÄLISEST RIIGIST EESTISSE JA EESTIST EUROOPA ÜHENDUSE VÄLISESSE RIIKI TOIMETAMINE
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
§ 56. Relvaveo mõiste
(1) Relvaveo all mõistetakse käesolevas seaduses relvade ja laskemoona kohalikku ja rahvusvahelist õhu-, raudtee-, vetel- või autovedu.
(2) Kohaliku relvaveo all mõistetakse relvade ja laskemoona vedu Eesti piires.
(3) Kohalik relvavedu toimub autoveoseaduse, lennundusseaduse, kaubandusliku meresõidu koodeksi ja raudteeseaduse ning nende alusel antud õigusaktide kohaselt.
(4) Rahvusvahelise relvaveo all mõistetakse relvade ja laskemoona vedu, millega kaasneb riigipiiri ületamine.
(5) Rahvusvaheline relvavedu toimub vastavas veoliigis kehtivate rahvusvaheliste veoeeskirjade kohaselt.
§ 57. Täiendavad nõuded kohalikul relvaveol
(1) Kohalikku relvavedu võib teostada füüsiline või juriidiline isik, kellel on relvaluba, soetamisluba või tegevusluba relvade valmistamiseks või müügiks.
(2) Relvade ja laskemoona valve ja kaitse tagab nende veol omanik või valdaja.
(3) Relvi ja laskemoona peab vedama valmistajapakendis või pakituna viisil, mis ei võimalda nende kohest kasutuselevõttu.
(4) Kuni 20 tulirelva või 10 000 padrunit võib vedada varjatult sõiduautoga, suurema tulirelva- või padrunipartii veoks tuleb kasutada kinnise veoseruumiga veoautot. Veoseruumi uksed peavad olema kindlalt suletud ja lukustatud.
(5) Kuni 20 tulirelva või 10 000 padruni veol peab olema vähemalt üks relvastatud saatja, üle 20 tulirelva või üle 10 000 padruni veol aga vähemalt kaks relvastatud saatjat. Relvastatud saatjad võivad asuda relvi vedava veoauto kabiinis või relvi vedavat autot saatvas autos.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatu ei laiene juriidilisele isikule tema nimele registreeritud sporditulirelvade ja nende laskemoona veol lasketiiru seoses osavõtuga treeningust või võistlusest. Sel juhul peab relvadega kaasasõitvate isikute hulgast olema määratud relvaveo eest vastutav relvastatud isik.
§ 58. Relva ja selle laskemoona kaasavõtmine õhusõidukisse
[RT I 2003, 88, 594 – jõust. 8. 01. 2004]
§ 59. Relva ja laskemoona sisseveo ja väljaveo mõiste ning eriloa nõue
(1) Käesolevas seaduses mõistetakse relva ja laskemoona Euroopa Ühenduse välisest riigist Eestisse toimetamise all sissevedu ja Eestist Euroopa Ühenduse välisesse riiki toimetamise all väljavedu.
(2) Relva ja laskemoona sissevedu ja väljavedu toimub käesoleva seadusega, tolliseadusega, strateegilise kauba seadusega ning kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadusega ning nende alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras.
[RT I 2008, 3, 24 ? jõust. 17.02.2008]
(3) Relva ja laskemoona sissevedu ja väljavedu võib käesoleva seaduse kohaselt toimuda üksnes ühekordse eriloa alusel. Eriloa väljastab seda taotlevale isikule Politsei- ja Piirivalveamet.
[RT I 2009, 62, 405 – jõust. 1.01.2010]
(4) Eriloa väljastamise ja vormistamise korra, eriloa alusel Eestisse sisse- ja Eestist väljaveetavate relva, tulirelva olulise osa ja laskemoona nomenklatuuri ning eriloa vormi kehtestab siseminister määrusega.
(5) Relva ja laskemoona väljavedu toimub strateegilise kauba seadusega kehtestatud korras, välja arvatud käesoleva seaduse § 60 lõigetes 4, 5 ja 6 sätestatud juhtudel.
(6) Politsei- ja Piirivalveamet saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul teate relva väljaveo kohta sihtriigi pädevale asutusele.
[RT I 2009, 62, 405 – jõust. 1.01.2010]
§ 60. Relva ja laskemoona sissevedu ja väljavedu
(1) Relva ja laskemoona sissevedu võib teostada käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 nimetatud eriloa alusel isik, kellel on tegevusluba käesoleva seaduse § 66 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud tegevusalal.
(2) Füüsiline või juriidiline isik võib teostada relva või laskemoona oma tarbeks Eestisse sissevedu, kui tal on vastava relva soetamisluba ja käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 nimetatud eriluba.
(3) Lubatud on ainult sellise relva ja laskemoona sissevedu, mille tüübikinnitusega tsiviilrelvaks tunnistatud mudel või modifikatsioon on kantud teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.
(4) Füüsiline isik võib teostada enda nimele registreeritud relva ja laskemoona väljavedu osalemiseks spordivõistlusel või õppusel, jahipidamiseks ja muudeks samalaadseteks üritusteks, kui tal on käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 nimetatud eriluba. Relv peab olema loal märgitud tähtajaks Eestisse sisse veetud.
(5) Välisriigi füüsiline või juriidiline isik võib teostada enda nimele registreeritud relva ja selle laskemoona Eestisse sissevedu osalemiseks spordivõistlusel või õppusel, jahipidamiseks ja muudeks samalaadseteks üritusteks, kui tal on käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 nimetatud eriluba. Sisseveetud relv peab olema loal märgitud tähtajaks Eestist välja veetud.
(6) Diplomaatilise või konsulaaresinduse töötaja, kes on välisriigi kodanik, ning välisriigi ametliku delegatsiooni või diplomaatilise tava kohaselt sellega võrdsustatud delegatsiooni koosseisu kuuluv välisriigi kodanik ja teda saatev isik võivad teostada kodakondsusjärgses riigis registreeritud relva ning selle juurde kuuluva laskemoona Eestisse sissevedu ja Eestist väljavedu Välisministeeriumi taotlusel antava käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 nimetatud eriloa alusel.
(7) Tsiviilkäibes keelatud relva ja laskemoona sissevedu või väljavedu toimub strateegilise kauba seadusega kehtestatud korras.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
§ 61 [Kehtetu – RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
§ 62. Relva ja laskemoona sisseveo ja väljaveo tingimused
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(1) Relvade ja laskemoona sisse- ja väljavedu võib toimuda rahvusvaheliseks liiklemiseks avatud piiripunktide kaudu, kus on toll alaliselt kohal.
(2) [Kehtetu – RT I 2007, 7, 38 – jõust. 1.01.2008]
(3) Sisseveetavate relvade ja laskemoona vastavust nõuetele kontrollib tollikontrolli tsoonis Vabariigi Valitsuse volitatud asutus, kes nende nõuetele vastavuse korral teeb sellekohase märke eriloale. Relvade või laskemoona mittevastavuse korral kehtestatud nõuetele koostatakse akt, kus näidatakse ära puudused, mille tõttu kõigi või osa relvade või laskemoona sissevedu on keelatud.
(4) Relv ja laskemoon peavad olema saatedokumentide ja loa alusel täpselt identifitseeritavad. Nomenklatuur ei tohi erineda loal märgitud nomenklatuurist ning kogus ei tohi ületada loal näidatud kogust.
(5) Sisseveetaval tulirelval ja tulirelva olulisel osal peab olema nõuetekohane markeering. Registreeritud tulirelva markeering peab vastama eriloal näidatule.
(6) Ilma käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 nimetatud eriloata tollikontrolli tsooni toimetatud relv ja laskemoon peetakse kinni kuni asjaolude selgitamiseni ning paigutatakse tollilattu. Kinnipeetud relvade ja laskemoona säilimise ja nõuetekohase hoidmise tagab toll.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
81. peatükk
TULIRELVADE JA LASKEMOONA EDASITOIMETAMINE EUROOPA ÜHENDUSES
[RT I 2004, 30, 208 – jõust. 1.05.2004]
§ 621. Tulirelvade ja laskemoona Euroopa Ühenduses edasitoimetamise üldine kord
(1) Euroopa Ühenduse territooriumil tulirelva ja laskemoona edasitoimetamise aluseks on Euroopa tulirelvapass, millesse on vajaduse korral kantud riigi pädeva asutuse luba reisida ühest liikmesriigist teise Euroopa tulirelvapassis nimetatud tulirelva ning sellele tulirelvale mõeldud laskemoonaga.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(2) Eestis väljastab Euroopa tulirelvapassi füüsilisele isikule tema elukohajärgne politseiasutus isiku taotluse alusel, kui isikule on käesoleva seaduse alusel väljastatud relvaluba või relvakandmisluba ning on tasutud riigilõiv. Euroopa tulirelvapassi kantakse jahipidamise või vastava spordialaga tegelemise otstarbega relvaloale kantud relv. Euroopa tulirelvapass kehtib kuni viis aastat. Euroopa tulirelvapassi kehtivus on piiratud relvaomaniku relvaloa kehtivusega ja tulirelvapass kaotab kehtivuse relvaomaniku relvaloa kehtetuks tunnistamise korral.
(3) Teise liikmesriiki on õigus reisida Euroopa tulirelvapassis nimetatud tulirelva ja selle laskemoonaga pädeva asutuse eelneva vastava loa olemasolul. Eestis on pädevaks asutuseks Politsei- ja Piirivalveamet.
[RT I 2009, 62, 405 – jõust. 1.01.2010]
(4) Eestis väljastatava Euroopa tulirelvapassi vormi ja Euroopa tulirelvapassi väljaandmise korra kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(5) Isik, kellele on väljastatud Euroopa tulirelvapass, ei pea omama teise liikmesriigi pädeva asutuse luba, kui ta kutsega tõendab, et soovib külastatavas liikmesriigis tegeleda jahinduse või laskespordiga. Sellisel juhul võib jahindusega tegelev isik enda valduses hoida ühte või mitut C- või D-klassi kuuluvat tulirelva ja laskespordiga tegelev isik enda valduses hoida ühte või mitut B-, C- või D-klassi kuuluvat tulirelva.
(6) Käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 loetletud tulirelvad ja lõikes 4 loetletud laskemoon kuuluvad A-klassi. Käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 5 sätestatud tulirelvad kuuluvad B-, C- ja D-klassi, mille täpsema loetelu ja liigituse klassidesse kehtestab siseminister määrusega.
(7) Kui liikmesriik on keelustanud teatud liiki tulirelvade riiki sissetoomise, siis tehakse Euroopa tulirelvapassi vastav selgesõnaline sissekanne. Politsei- ja Piirivalveamet esitab teistele liikmesriikidele nende tulirelvade loendi, mida tema territooriumile ei või lubada tuua tema eelneva nõusolekuta.
[RT I 2009, 62, 405 – jõust. 1.01.2010]
(8) Euroopa Liidu kodanikele, kes omavad Euroopa tulirelvapassi, ei kohaldata käesoleva seaduse § 60 lõigete 4 ja 5 sätteid.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(9) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata relvakollektsiooni kuuluvate relvade ning tsiviilkäibes keelatud relvade ja laskemoona ühest liikmesriigist teise edasitoimetamisele.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
§ 622. Tulirelvade ja laskemoona teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse toimetamise kord
(1) Relvade ja laskemoona teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse toimetamise aluseks on järgmised Euroopa Ühenduses kasutusel olevad tunnustatud relvade ja laskemoona veo dokumendid:
1) tulirelvade Euroopa Ühenduses edasitoimetamise eelluba (edaspidi eelluba);
2) tulirelvade Euroopa Ühenduses edasitoimetamise luba (edaspidi luba) või
3) tulirelvade Euroopa Ühenduses edasitoimetamise deklaratsioon (edaspidi deklaratsioon).
(2) Füüsiline või juriidiline isik (edaspidi taotleja) võib relva või laskemoona oma tarbeks Eestisse toimetada, kui tal on:
1) relvaluba või käesoleva seadusega kehtestatud korras antud vastava relva soetamisluba;
2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud eelluba, mille väljastab taotlejale tema avalduse alusel Politsei- ja Piirivalveamet, ning
[RT I 2009, 62, 405– jõust. 1.01.2010]
3) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud luba, mille väljastab taotlejale relva või laskemoona lähteriik käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud eelloa alusel. Kui relv on Eestisse toimetatud, esitab taotleja loa viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile.
[RT I 2009, 62, 405 – jõust. 1.01.2010]
(3) Relvi ja laskemoona kaubana vabasse ringlusse lubamiseks või nende katsetamise, demonstreerimise või näitusel väljapaneku eesmärgil (edaspidi kaup) võib Eestisse toimetada isik (edaspidi relvakaupmees), kellel on:
1) käesoleva seadusega kehtestatud korras antud tegevusluba relvade, tulirelva oluliste osade, laskemoona või lasersihikute valmistamiseks või müügiks, relvade ümbertegemiseks või parandamiseks;
2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud eelluba, mille väljastab relvakaupmehele tema avalduse alusel Politsei- ja Piirivalveamet, ning
[RT I 2009, 62, 405 – jõust. 1.01.2010]
3) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud deklaratsioon, mille ta edastab hiljemalt kauba Eestisse toimetamise päeval kauba lähteriigi pädevale asutusele. Deklaratsiooni koopia on kauba saateleheks ning peab kaubaga kaasas olema kuni selle sihtkohta jõudmiseni. Kui kaup on sihtkohta jõudnud, esitab relvakaupmees deklaratsiooni koopia viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile.
[RT I 2009, 62, 405 – jõust. 1.01.2010]
(5) Siseminister võib vajaduse korral kehtestada Euroopa Liidu liikmesriikidele edastatavale informatsioonile esitatavad nõuded.
(6) Käesolevas paragrahvis nimetatud kord laieneb käesoleva seaduse §-s 19 loetletud piiratud tsiviilkäibega relvadele ja nende laskemoonale.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 loetletud dokumentide kehtivusaeg on kuni üks aasta alates nende väljastamise päevast ning nende väljastamise eest tasutakse riigilõivu.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
§ 623. Tulirelvade ja laskemoona Eestist teise Euroopa Liidu liikmesriiki toimetamise kord
(1) Füüsiline isik võib Eestis soetatud või tema nimele registreeritud tulirelva või laskemoona oma tarbeks Eestist teise Euroopa Liidu liikmesriiki toimetada, kui tal on käesoleva seaduse § 62 2 lõike 1 punktis 2 nimetatud luba, mille Politsei- ja Piirivalveamet väljastab taotlejale tema avalduse ning sama lõike punktis 1 nimetatud eelloa alusel, mille on väljastanud sihtriigi pädev asutus. Luba on saateleheks relva sihtriiki jõudmiseni.
[RT I 2009, 62, 405 – jõust. 1.01.2010]
(2) [Kehtetu – RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(3) Relva ja laskemoona võib Eestist teistesse liikmesriikidesse toimetada isik, kellel on:
1) käesoleva seadusega kehtestatud korras antud tegevusluba relvade, tulirelva oluliste osade, laskemoona või lasersihikute valmistamiseks või müügiks, relvade ümbertegemiseks või parandamiseks;
2) käesoleva seaduse § 622 lõike 1 punktis 2 nimetatud luba, mille Politsei- ja Piirivalveamet väljastab vastavasisulise avalduse ning sama lõike punktis 1 nimetatud eelloa alusel, mille on väljastanud sihtriigi pädev asutus.
[RT I 2009, 62, 405 – jõust. 1.01.2010]
(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud kord laieneb käesoleva seaduse §-s 19 loetletud piiratud tsiviilkäibega relvadele ja nende laskemoonale.
(5) Kultuuriväärtuste kategooriasse kuuluvate relvade edasitoimetamine Eestist teise Euroopa Liidu liikmesriiki toimub käesoleva seadusega kehtestatud korras ning kooskõlas kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadusega ning selle alusel antud õigusaktidega.
[RT I 2008, 3, 24 ? jõust. 17.02.2008]
9. peatükk
RELVA JA LASKEMOONA VÕÕRANDAMINE
§ 63. Relva ja laskemoona võõrandamise üldine kord
(1) Relva ja laskemoona võõrandamise all mõistetakse käesolevas seaduses nende omandiõiguse üleandmist teisele füüsilisele või juriidilisele isikule või riigile või kohalikule omavalitsusele.
(2) Relvaomanik või -valdaja võib relva võõrandada:
1) isikule, kellel on vastava relva soetamisluba;
2) komisjonimüügi korras relvade müügi tegevusluba omava isiku vahendusel;
3) relvade müügi, valmistamise, ümbertegemise või parandamise tegevusluba omavale isikule.
(3) Laskemoona tohib võõrandada käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud isikute vahendusel või isikule, kellel on vastava relva relvaluba.
§ 64. Relva võõrandamine soetamisluba omavale isikule
(1) Relva võõrandamine soetamisluba omavale isikule toimub politseiasutuse pädeva ametniku juuresolekul politseiasutuses või relva asukohas.
(2) Relva võõrandamine vormistatakse relvaomaniku või -valdaja kirjaliku avalduse alusel. Avalduses tuleb märkida andmed relva ning isiku kohta, kellele relv võõrandatakse. Avaldusele lisatakse relvaluba või muu relva seaduslikku omamist tõendav dokument.
§ 65. Relva võõrandamine vastavat tegevusluba omavale isikule või tema vahendusel
Käesoleva seaduse § 63 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel toimub relva võõrandamine käesoleva seaduse §-s 80 sätestatud loa alusel ja sellel näidatud tingimustel.
10. peatükk
TEGEVUSLUBA RELVADE JA LASKEMOONAGA SEONDUVATEL TEGEVUSALADEL
§ 66. Tegevusloa kohustuslikkus relvade ja laskemoonaga seonduval tegevusalal
(1) Tegevusluba on nõutav järgmistel relvade ja laskemoonaga seonduvatel tegevusaladel:
1) relvade, tulirelva oluliste osade, tulirelva lisaseadiste või laskemoona valmistamine ja müük;
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
2) relvade ümbertegemine ja parandamine teenusena;
3) lasketiiru või laskepaiga kasutamine tasulise teenuse osutamiseks;
4) relvade laenutamine lasketiirus teenusena;
5) relvade või laskemoona hoidmine teenusena.
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusluba on nõutav ka isikult, kes omab mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi väljastatud tegevusluba.
[RT I 2009, 63, 408 – jõust. 28.12.2009]
(2) Tegevusloaga antakse selles märgitud isikule õigus käesoleva seaduse ja muude õigusaktidega kehtestatud korras ning tingimustel tegutseda kindlaksmääratud ajavahemikus ühel või mitmel relvade ja laskemoonaga seonduval tegevusalal.
(3) Tegevusloa koopia peab olema paigutatud tegevuskohas nähtavale kohale.
(4) Tegevusloa vormi kehtestab siseminister määrusega.
§ 67. Tegevusloa taotlemine
(1) Tegevusluba võib taotleda:
1) teovõimeline Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik;
2) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud juriidiline isik.
[RT I 2009, 63, 408 – jõust. 28.12.2009]
(2) Tegevusluba antakse, kui taotleja:
1) on määranud käesoleva seaduse §-de 38 ja 39 kohaselt vastutava isiku ja tema asendaja;
2) omab seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud muid tingimusi tegutsemiseks tegevusloa taotlemise avalduses märgitud tegevusalal.
(3) Tegevusloa saamiseks esitatakse avaldus, milles märgitakse:
1) relvade või laskemoonaga seonduv tegevusala, millega taotleja soovib tegelda;
2) tegevuskoht;
3) soovitav tegevusloa kehtivusaeg, kui see on lühem kui viis aastat.
(4) Tegevusloa taotlemise avaldusele lisatakse:
1) taotleja asutamisdokumentide, samuti põhikirja või põhimääruse ärakirjad;
2) tegevusluba taotleva äriühingu osanike ja aktsionäride, kellel on üle 5% aktsia- või osakapitalist, nimekiri ning äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmete nimekiri, kus on märgitud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumisel sünniaeg ja elukoht ning juriidilise isiku täielik nimi, asukoht ja äriregistrikood;
3) andmed vastutava isiku ja tema asendaja kohta (ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumisel sünniaeg, elukoht, kontakttelefoni number), samuti õiend vastava eksami sooritamise kohta;
4) relvade ja laskemoona käitlemisega seotud töötajate nimekiri, kus on märgitud nende ees- ja perekonnanimi, elukoht ja isikukood, selle puudumisel sünniaeg;
5) õiend relvahoidla nõuetele vastavuse kohta, milles on märgitud selle aadress, kontakttelefoni number ning vahendid, millega tagatakse valve ja kaitse, või tegevusloa kehtivusajaks relvahoidla rentimise lepingu koopia.
[RT I 2009, 63, 408 – jõust. 28.12.2009]
(41) Enne tegevusloa taotlemist peab taotleja tasuma riigilõivu.
(5) Lasketiiru või laskepaiga pidamise tegevusloa taotlemisel lisatakse avaldusele peale käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatu:
1) kohaliku omavalitsuse poolt tervisekaitse, keskkonnakaitse ja tuletõrjejärelevalve esindajate osavõtul tehtud ülevaatuse akt lasketiiru või laskepaiga vastavuse kohta kehtestatud nõuetele;
2) müra mõõtmise akt;
3) asendiplaan ja üldvaated;
4) uue lasketiiru korral ehitise kasutusluba.
[RT I 2002, 61, 375 – jõust. 1.08.2002]
§ 68. Tegevusloa väljastamine ja väljastamisest keeldumine
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(1) Tegevusloa väljastab, muudab ja pikendab seda, peatab selle kehtivuse ning tunnistab kehtetuks politseiasutus.
[RT I 2009, 62, 405 – jõust. 1.01.2010]
(11) Enne tegevusloa väljastamist kontrollib politseiasutus, kas taotlejal puuduvad maksuvõlgnevused. Taotleja maksuvõlgnevuse olemasolu korral keeldub politseiasutus tegevusloa väljastamisest.
[RT I 2009, 62, 405 – jõust. 1.01.2010]
(2) Tegevusluba relvade ja laskemoona valmistamiseks või müügiks, relvade ümbertegemiseks või parandamiseks ei anta isikule, kes tegeleb turvateenuste osutamise või eradetektiivindusega.
(21) Tegevusloa väljastamisest keeldutakse, kui:
1) taotleja ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud nõuetele;
2) taotleja on kahe viimase aasta jooksul oluliselt rikkunud käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti nõudeid;
3) on alust kahelda taotleja usaldusväärsuses;
4) taotleja eelmise tegevusloa kehtetuks tunnistamisest käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punktide 2–4, 6 ja 7 alusel on möödunud vähem kui kolm aastat.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(3) Politseiasutus teeb otsuse tegevusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kõigi nõutavate dokumentide laekumist ja riigilõivu tasumist. Tegevusluba ei loeta vaikimisi antuks.
[RT I 2009, 62, 405 – jõust. 1.01.2010]
(4) [Kehtetu – RT I 2002, 61, 375 – jõust. 1.08.2002]
(5) Iga tegevusloa taotleja kohta vormistatakse toimik, kuhu koondatakse kõik materjalid tegevusloa väljastamise ja väljastamisest keeldumise, selle muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning tegevusloa omaja tegevuse kontrollimise kohta.
(6) Tegevusloas märgitakse tegevusloa omaja nimi, tegevusloa kehtivusaeg, väljastamise kuupäev, väljastaja rekvisiidid, väljastamise aluseks oleva otsuse number ja kuupäev, samuti tegevusala, millega lubatakse tegelda. Tegevusloale pannakse politseiasutuse pitser.
[RT I 2009, 62, 405 – jõust. 1.01.2010]
(61) Tegevusloa koopia saadetakse Politsei- ja Piirivalveametile kolme tööpäeva jooksul tegevusloa väljaandmise päevast arvates.
[RT I 2009, 62, 405 – jõust. 1.01.2010]
(7) Tegevusloa omaja on kohustatud kirjalikult informeerima politseiasutust kõigist muudatustest oma andmetes, dokumentides ja struktuuris viie tööpäeva jooksul, arvates nimetatud muudatuste toimumise päevast.
[RT I 2009, 62, 405 – jõust. 1.01.2010]
§ 69. Tegevusloa kehtivus
(1) Tegevusluba antakse üheks kuni viieks aastaks või ajutise kohustuse või ülesande täitmise ajaks, kui selleks kulub aega vähem kui üks aasta.
(2) Tegevusloa kehtivuse pikendamiseks esitatakse avaldus käesoleva seaduse § 67 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras vähemalt üks kuu enne tegevusloa kehtivusaja lõppemist.
(3) Tegevusloa kehtivusaja möödumisel tagastatakse tegevusluba selle väljastajale. Tegevusluba tagastatakse selle väljastajale ka juriidilise isiku lõppemise ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral.
§ 70. Tegevusloa kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise alused
(1) Tegevusluba võidakse tunnistada kehtetuks:
1) kui tegevusloa omaja ei ole ühelgi tegevusloas märgitud tegevusalal alustanud tegevust 12 kuu jooksul loa väljastamise päevast arvates;
2) kui tegevusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid, millel oli oluline tähtsus loa väljastamise küsimuse otsustamisel;
3) kui tegevusloa omaja on rikkunud käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktide nõudeid;
4) kui tegevusloa omaja ei vasta enam tegevusloa andmise aluseks olnud nõuetele;
5) kui tegevusloa omaja tegevus on katkenud rohkem kui 12 kuuks järjest;
6) kui isik tegutseb käesoleva seaduse § -s 66 nimetatud tegevusalal, milleks tal puudub tegevusluba;
7) muul seaduses sätestatud juhul.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluse ilmnemisel politseiasutus:
1) teeb ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks ja peatab tegevusloa kehtivuse kuni rikkumise kõrvaldamiseni või
2) tunnistab tegevusloa kehtetuks ja määrab tegevuse lõpetamise tähtaja.
(3) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 1.08.2002]
§ 71. Tegevusloa kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise tagajärjed
(1) Tegevusloa kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse ärakiri saadetakse Politsei- ja Piirivalveametile kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
[RT I 2009, 62, 405 – jõust. 1.01.2010]
(2) Relvad ja laskemoon, mis tegevusloa omajal on tegevusloa kehtivuse peatamise ajal, antakse hoiule asukohajärgsesse politseiasutusse või tagatakse nende valve ja kaitse kuni tegevusloa kehtivuse peatatuse tähtaja lõpuni.
(3) Relvad ja laskemoon, mis tegevusloa omajal on tegevusloa kehtetuks tunnistamise ajal, antakse hoiule asukohajärgsesse politseiasutusse või tagatakse nende nõuetekohane valve ja kaitse kuni nende võõrandamise või hävitamiseni käesoleva seadusega kehtestatud korras.
(4) Relvade ja laskemoona hoiuleandmine, vedu, hoidmine, valve, kaitse ning tagastamine toimub tegevusloa omaja kulul.
(5) Tegevusloa, mille kehtivus on peatatud, omaja võib peatatud tegevust jätkata üksnes tegevusloa peatanud politseiasutuse loal, kui on kõrvaldatud või on ära langenud tegevusloa kehtivuse peatamise aluseks olnud asjaolu.
(6) Juhul kui tegevusloa peatamise aluseks olnud asjaolu ei ole tegevusloa kehtivuse peatatuse aja jooksul kõrvaldatud või ära langenud, otsustab tegevusloa peatanud politseiasutus tegevusloa kehtetuks tunnistamise.
§ 72. Tegevusloa omajate tegevuse seaduslikkuse kontrollimine
(1) Politseiasutused kontrollivad vähemalt kaks korda aastas tegevusloa omaja relvade ja laskemoonaga seonduva tegevuse seaduslikkust. Vajaduse korral võidakse kontrollimisele kaasata ka teisi ametkondi või asutusi.
(2) [Kehtetu – RT I 2002, 61, 375 – jõust. 1.08.2002]
(3) Kontrollimise tulemuste kohta koostatakse akt, mille üks eksemplar antakse tegevusloa omajale ja teine jääb kontrollijale.
11. peatükk
RELVADE JA LASKEMOONA VALMISTAMINE, MÜÜK, PARANDAMINE, ÜMBERTEGEMINE, LASKEKÕLBMATUKS MUUTMINE, LAMMUTAMINE JA HÄVITAMINE
§ 73. Relvade ja laskemoona valmistamine
(1) Relva, tulirelva olulise osa, laskemoona, samuti lasersihiku valmistamine toimub vastavalt tegevusloal näidatule.
(2) Lõhkeainet või pürotehnilist ainet sisaldava laskemoona tööstuslikule valmistamisele kohaldatakse lõhkematerjaliseadust.
(3) Relvade või tulirelva oluliste osade valmistamisega tegelev isik on kohustatud:
1) hoidma toodangu valmistamiseks kasutatavat toorainet ja materjale, lõpetamata ja valmistoodangut kohas ja tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele;
2) tagama toodangu nõuetekohase kvaliteedi ja ohutuse;
3) kandma tulirelvale ja tulirelva olulisele osale nõuetekohase markeeringu sellisel moel, et selle eemaldamine oleks tehniliselt raske või võimatu.
(4)–(5) [Kehtetud – RT I 2004, 25, 170 – jõust. 1.05.2004]
(6) Käesoleva paragrahvi nõuded ei laiene füüsilise isiku poolt kodusel teel jahipidamise ja sportimise eesmärgil padruni valmistamisele padrunikomponentidest. Kodusel teel valmistatud padruneid ei tohi võõrandada.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(7) Tulirelvade ja tulirelva oluliste osade markeerimise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 74. Relvade ja laskemoona müük
(1) Relvade või laskemoona müügi tegevusluba omav isik on kohustatud:
1) nõudma relva ostjalt isikut tõendava dokumendi ja antud liiki relva soetamisloa esitamist, laskemoona ostjalt aga isikut tõendava dokumendi ja relvaloa esitamist;
2) nõudma komisjonimüügile antava relva kohta selle võõrandamisluba;
3) teatama võõrandamisloa alusel müüki võetud relvast loa väljastanud politseiasutusele kolme tööpäeva jooksul, arvates relva müüki võtmise päevast;
4) hoidma müügiks soetatud relvi ja laskemoona kohas ja tingimustes, mis vastavad kehtestatud nõuetele;
5) teatama soetamisloa väljastanud politseiasutusele andmed müüdud relva ja selle ostnud isiku kohta kolme tööpäeva jooksul pärast relva müümist.
(2) On keelatud:
1) müüa relva isikule, kes ei esita oma isikut tõendavat dokumenti ja antud liiki relva soetamisluba;
2) müüa piiramata tsiviilkäibega relva alla 18 aasta vanusele isikule;
3) teadvalt müüa defektset relva või laskemoona;
4) müüa relva või padruneid, millel ei ole tüübikinnitust, välja arvatud komisjonimüügiks võetud relv.
(3) Nõuded relva ja laskemoona müügikohale kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
§ 75. Relvade ja laskemoona arvestus nende valmistamisel ja müümisel
(1) Tegevusloa alusel relvi, tulirelva olulisi osi, lisaseadiseid ja laskemoona valmistav ning müüv isik on kohustatud pidama eraldi arvestust relvade, tulirelva oluliste osade, lisaseadiste ja laskemoona kohta.
(2) Arvestust peetakse nööritud ja politseiasutuse pitseriga kinnitatud relvaraamatus ja laskemoonaraamatus. Relvaraamatu ja laskemoonaraamatu vormi kehtestab siseminister määrusega.
(3) Relvaraamatu ja laskemoonaraamatu ühele poolele märgitakse valmistatud või müügiks soetatud, teisele poolele realiseeritud relvad, tulirelva olulised osad, lisaseadised või laskemoon.
(4) Relvaraamatut ja laskemoonaraamatut säilitatakse kümme aastat viimase sissekande tegemise päevast arvates.
(5) Relvaraamatusse ja laskemoonaraamatusse kantud andmetest on lubatud teavitada ainult vastavat kontrollimise õigust omavat isikut ning isikut, kellele dokumentidele juurdepääsu õigus on antud muu seadusega.
(6) Müügiloleva relva kadumisest on tegevusloa omaja kohustatud viivitamata informeerima politseiasutuse ja tegevusloa väljaandjat.
§ 76. Relva parandamine
(1) Relva parandamise all mõistetakse käesolevas seaduses relva defekti kõrvaldamist viisil, millega ei kaasne relva omaduste olulist muutumist.
(2) Relvaomanik võib relva parandada ise või anda selle parandamiseks vastavat tegevusluba omavale isikule.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
§ 77. Relva ümbertegemine
(1) Relva ümbertegemise all mõistetakse käesolevas seaduses relva muutmist viisil, millega kaasneb relva omaduste oluline muutumine.
(2) Relva ümbertegemine võib toimuda ainult käesoleva seaduse §-s 80 nimetatud relva ümbertegemise loa alusel.
(3) Politseiasutus võib relva ümbertegemise loa andmisest keelduda, kui taotlus on põhjendamata või kui taotletakse relva ümbertegemist viisil, mille tagajärjel ümbertehtud relv ei vasta enam oma esialgsetele liigitunnustele, juhul, kui relvaomanik või -valdaja ei oma vastavat relvaluba.
(4) Relva ümbertegemise loal näidatakse, millises ulatuses on relva ümbertegemine lubatud.
(5) Kui relva ümbertegemisel asendati relva oluline osa, millel on relva number, tuleb sellest teatada loa väljastanud politseiasutusele.
§ 78. Relva laskekõlbmatuks muutmine
(1) Relva laskekõlbmatuks muutmine toimub tulirelva olulise osa mehaanilise töötlemise teel, mille tulemusena relv kaotab jäädavalt lasu sooritamise võime.
(2) Relva võib laskekõlbmatuks muuta relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik ainult käesoleva seaduse §-s 80 nimetatud relva laskekõlbmatuks muutmise loa alusel.
(3) Relva laskekõlbmatuks muutmise tehnilised nõuded kehtestab siseminister määrusega.
§ 79. Relva lammutamine
(1) Relva lammutamise all mõistetakse käesolevas seaduses relva kasutamisest loobumist ja selle lahtivõtmist koostisosadeks.
(2) Relva võib lammutada ainult käesoleva seaduse §-s 80 nimetatud relva lammutamise loa alusel relvaomanik või -valdaja või tema tellimusel relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik.
(3) Relva lammutamisest järelejäänud kasutuskõlblikke tulirelva olulisi osi võib kasutada üksnes relvade parandamiseks või ümbertegemiseks. Juriidiline isik võtab kasutuskõlblikud relva olulised osad arvele käesoleva seaduse §-s 75 kehtestatud korras.
(4) Kõlbmatud tulirelva olulised osad hävitatakse käesoleva seaduse §-s 83 kehtestatud korras.
§ 80. Relva võõrandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise ja lammutamise luba
(1) Relva võõrandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise või lammutamise loa (edaspidi luba) annab relvaomaniku või -valdaja taotlusel politseiasutus, kus relv on registreeritud.
(2) Loa taotlemise avalduses märgitakse:
1) omaniku või valdaja andmed - füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ja elukoht, juriidilise isiku nimi, registrikood või registreerimisnumber, aadress ja kontakttelefoni number;
2) relva liik, mark, kaliiber ja markeering;
3) relvaloa number, väljastamise ja kehtivuse aeg;
4) milleks taotlus esitatakse (võõrandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine);
5) loa realiseerimise viis (kellele ja mil viisil relv võõrandatakse, millises ulatuses relv ümber tehakse, kes relva ümber teeb, laskekõlbmatuks muudab või lammutab).
(3) Avaldusele lisatakse relvaluba, selle puudumisel aga relva omamise seaduslikkust tõendav dokument. Nimetatud dokumendid tagastatakse pärast kontrollimist loa taotlejale.
(4) Politseiasutus vaatab taotluse läbi hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates kõigi nõutavate dokumentide esitamise päevast.
(5) Luba ei anta isikule, kes kasutab relva paralleelrelvaloa alusel.
(6) Loa andmisest keeldumine tehakse taotlejale teatavaks kolme tööpäeva jooksul pärast sellise otsuse vastuvõtmist.
(7) Luba on kehtiv üks kuu, mille jooksul on relvaomanikul õigus relv võõrandada, anda see komisjonimüüki, ümbertegemiseks, laskekõlbmatuks muutmiseks või lammutamiseks.
(8) Kui luba ei olnud võimalik kasutada ühe kuu jooksul, pikendab loa väljastanud politseiasutus loa kehtivustähtaega ühe kuu võrra, kui pikendamise taotlus on põhjendatud ja esitatud enne loa kehtivustähtaja möödumist.
(9) Relva võõrandamise luba ei piira relva komisjonimüügiks vajaminevat aega.
(10) Relvade müügi tegevusloa omajal on õigus komisjonimüüki antud relv ühe kuu möödudes omanikule tagastada. Sel juhul teeb müüja loale märke relva tagastamise kohta ja teatab sellest kirjalikult kolme tööpäeva jooksul loa väljastanud politseiasutusele.
(11) Kui relvaluba tunnistatakse kehtetuks ajal, millal relv on antud müüki või ümbertegemisele, annab relva asukohajärgsele politseiasutusele üle relva müüja või ümbertegija.
(12) Pärast tehingu sooritamist tehakse loale sellekohane märge ja luba tagastatakse viie tööpäeva jooksul loa väljastanud politseiasutusele ning see on teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse vastava märke tegemise aluseks.
(13) Loa vormi kehtestab siseminister määrusega.
§ 81. Relvade parandamise ja ümbertegemisega tegeleva isiku kohustused
(1) Relvade parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik on kohustatud:
1) nõudma relva parandamiseks toonud isikult isikut tõendava dokumendi ja relvaloa esitamist;
2) nõudma relva ümbertegemiseks, laskekõlbmatuks muutmiseks või lammutamiseks toonud isikult isikut tõendava dokumendi ja relvaloa esitamist koos relva ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise või lammutamise loaga;
3) teatama ümbertehtud, laskekõlbmatuks muudetud või lammutatud relva ja selle omaniku või valdaja andmed vastava loa andnud politseiasutusele kolme tööpäeva jooksul pärast relva ümbertegemist, laskekõlbmatuks muutmist või lammutamist;
4) hoidma vastuvõetud relva ning relvade parandamiseks ja ümbertegemiseks vajalikke tulirelva olulisi osi käesoleva seadusega kehtestatud korras ja tingimustel ning tagama nende säilimise;
5) teatama relva vastuvõtmisest ümbertegemiseks, laskekõlbmatuks muutmiseks või lammutamiseks vastava loa väljastanud politseiasutusele kolme tööpäeva jooksul, arvates relva vastuvõtmise päevast.
(2) Keelatud on vastu võtta relva parandamiseks, ümbertegemiseks, laskekõlbmatuks muutmiseks või lammutamiseks isikult, kes ei esita isikut tõendavat dokumenti ja nõutavat luba.
§ 82. Parandamisele, ümbertegemisele ja laskekõlbmatuks muutmisele toodud relvade arvestus
(1) Tegevusloa alusel relvade parandamise, ümbertegemise ja laskekõlbmatuks muutmisega tegelev isik on kohustatud pidama parandamisele, ümbertegemisele ja laskekõlbmatuks muutmisele toodud relvade, samuti relvade parandamiseks ja ümbertegemiseks vajalike tulirelva oluliste osade arvestust.
(2) Arvestust peetakse nööritud ja politseiasutuse pitseriga kinnitatud relvaraamatus. Relvaraamatu vormi kehtestab siseminister määrusega.
§ 83. Relva ja laskemoona hävitamine
(1) Relva ja laskemoona hävitamise all mõistetakse käesolevas seaduses relva kui terviku ja laskemoona füüsilist hävitamist.
(2) Hävitamisele kuuluvad:
1) leitud laskekõlbmatu relv ja laskemoon;
2) omaniku poolt hävitamiseks antud relv ja laskemoon;
3) muu relv ja laskemoon seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud korras.
(3) Hävitamisele ei kuulu ajaloo- või kultuuriväärtusega relv. Ajaloo- või kultuuriväärtust omavaks tunnistatakse relv muinsuskaitseseadusega kehtestatud korras. Ajaloo- või kultuuriväärtusega relv kuulub säilitamisele relvakollektsioonis käesoleva seadusega kehtestatud korras.
(4) Hävitamisele kuuluva relva ja laskemoona annab relvaomanik või
-valdaja koos sellekohase avaldusega elu- või asukohajärgsele politseiasutusele, kes korraldab relvade ja laskemoona hävitamise.
(5) Relv hävitatakse ümbersulatamise või vastava pressi all purustamise teel sellisel moel, et relva kui terviku ja selle üksiku osa edasine kasutamine oleks võimatu.
(6) Lõhkematerjali sisaldav laskemoon hävitatakse lõhkematerjaliseadusega kehtestatud korras.
(7) Relv ja laskemoon hävitatakse politseiasutuse juhi volitatud politseiametniku juuresolekul. Hävitamise juurde võidakse kutsuda relvaomanik või -valdaja, samuti teiste ametkondade esindajaid.
[RT I 2009, 62, 405 – jõust. 1.01.2010]
(8) Relva ja laskemoona hävitamise kohta koostatakse akt, milles näidatakse relva või laskemoona liik, mark, mudel, kaliiber, relva markeering (selle olemasolu korral), laskemoona kogus, hävitamise koht, kuupäev ja moodus. Akt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks köidetakse relvatoimikusse, teine antakse relvaomanikule või -valdajale. Aktile kirjutavad alla relva või laskemoona hävitamise juures viibinud politseiametnik ja teised isikud.
(9) Relva hävitamise kohta tehakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse vastav märge.
[RT I 2006, 21, 162 – jõust. 1.06.2006]
§ 831. Nõuded relvade ja laskemoona valmistamise, müügi, parandamise, ümbertegemise ning laskekõlbmatuks muutmise, lammutamise ja hävitamisega seotud isikule
Relvade ja laskemoona valmistamise, müügi, parandamise, ümbertegemise ning laskekõlbmatuks muutmise, lammutamise ja hävitamisega võib tegeleda isik, kes on sooritanud käesoleva seaduse § 38 lõikes 3 sätestatud eksami ning kui tema suhtes ei esine käesoleva seaduse §-s 36 nimetatud asjaolusid.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
12. peatükk
LASKETIIR JA LASKEPAIK
§ 84. Lasketiir ja laskepaik
(1) Lasketiir on käesoleva seaduse mõistes laskevõistlusteks või -harjutusteks alaliselt kasutatav ehitis, ruum või territoorium.
(2) Laskepaik on koht, mis sobib või on kohandatud laskevõistluste või -harjutuste ajutiseks korraldamiseks.
(3) Lasketiiru või laskepaiga rajamiseks peab olema selle kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek, kelle territooriumile see tahetakse rajada.
(4) Lasketiir või laskepaik peab asetsema, olema rajatud ja seadistatud selliselt, et selle kasutamisel on tagatud lasketiiru või laskepaiga kasutajate ja ümbruse ohutus ning välistatud kõrvaliste inimeste ja loomade pääs laskmispiirkonda.
(5) Lasketiir ja laskepaik, kus korraldatakse spordivõistlusi, peab olema ehitatud ja varustatud vastava rahvusvaheliselt tunnustatud spordiorganisatsiooni nõuete kohaselt.
(6) Lasketiirus ja laskepaigas peavad nähtavale kohale olema välja pandud ohutusnõuded, sisekorraeeskiri ning laskmise eest vastutava isiku nimi.
(8) Käesoleva paragrahvi mõisted ja nõuded ei laiene kaitseväe ja Kaitseliidu lasketiirule.
[RT I 2007, 67, 414 – jõust. 28.12.2007]
§ 85. Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli ning lasketiir
(1) Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli on maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga ja seal asetsevate väljaõppeehitiste kompleksiga, kus korraldatakse kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste taktikalisi harjutusi, õppusi, laskmisi ja lõhketöid ning katsetatakse relvi, lahingumoona, lahingu- ja muud tehnikat.
(2) Kaitseväe ja Kaitseliidu lasketiir on laskmiste sooritamiseks alaliselt kasutatav väljaõppeehitis, kus on võimalik sooritada laskeharjutusi käsitulirelvadest.
(3) Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamise otsustab Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul.
(4) Kaitseväe ja Kaitseliidu lasketiiru, mis ei asu harjutusväljal, asutamise otsustab kaitseminister.
(5) Kaitseminister kehtestab kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise korra kaitseväe juhataja ettepanekul.
[RT I 2007, 67, 414 – jõust. 28.12.2007]
§ 86. Relva laenutamine ja kasutamine lasketiirus
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(1) Lasketiirus võib relva laenutada isik (edaspidi laenutaja), kellel on tegevusluba relvade laenutamiseks lasketiirus. Õppeasutuses ja laskespordiorganisatsioonis, kus laskespordiga tegeldakse põhikirja alusel, ei ole tegevusluba nõutav.
(2) Relva laenutatakse isikule (edaspidi laenaja) isikut tõendava dokumendi esitamisel. Isikut tõendava dokumendi alusel kantakse laenaja ees- ja perekonnanimi ja isikukood relvaraamatusse. Laenaja, kellel vanuse tõttu isikut tõendavat dokumenti veel ei ole, esitab õpilaspileti.
(3) Enne relva laenamist peab laenaja tutvuma relva ja laskemoona käsitsemise ohutusnõuetega ja lasketiiru sisekorraeeskirjaga. Selle kohta annab ta relvaraamatusse allkirja. Nimetatud nõudeid ja eeskirja tutvustab relvade laenutamise eest vastutav isik või laskeinstruktor.
(4) Relva laenutamine kantakse relvaraamatusse, mille kohta laenaja annab oma allkirja. Relva laenaja vastutab relva hoidmise ning õiguspärase ja ohutu kasutamise eest.
(5) Laenutatud relva võib kasutada ainult samas lasketiirus laskeinstruktori juhendamisel.
(6) Iseseisvalt võib laenutatud relva kasutada laenaja, kellel on relvaluba või laskeinstruktori, lasketreeneri või laskesportlase litsents.
(7) Sporditulirelva võib laenutada vähemalt 16-aastasele isikule.
(8) Õppeasutuse või põhikirja alusel tegutseva laskespordiorganisatsiooni lasketiirus võib laskeinstruktori või relvaluba omava lapsevanema vahetu järelevalve all sporditulirelva kasutada anda vähemalt 12-aastasele isikule. Relvaluba omav lapsevanem või laskeinstruktor võib oma vastutusel ja vahetu järelevalve all anda lasketiirus oma isiklikku tulirelva ja selle laskemoona kasutada vähemalt 12-aastasele lapsele.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(9) Pärast relva kasutamist tuleb laenutatud relv viivitamata tagastada laenutajale. Relva vastuvõtnud isik teeb relvaraamatusse märke relva vastuvõtmise kohta ja kinnitab seda oma allkirjaga. Relva väljaviimine lasketiirust on keelatud.
§ 861. Laskeinstruktor
(1) Laskeinstruktor on käesoleva seaduse mõistes laskevõistlust või laskeharjutust läbiviiv ja laskealast tegevust korraldav isik, kellele laskespordiorganisatsioon on väljastanud laskeinstruktori litsentsi. Laskespordiorganisatsioon on rahvusvahelise spordialaliidu tunnustatud, laskmisega seotud Eesti spordialaorganisatsioon.
(2) Laskeinstruktor on kohustatud:
1) kontrollima lasketiiru või laskepaiga vastavust ohutusnõuetele;
2) tundma tsiviilkäibes olevaid relvi ja nende kasutusvaldkondi;
3) kontrollima relvade vastavust kasutuse eesmärkidele;
4) jälgima ja vajaduse korral suunama laskjate poolt relvade käitlemist;
5) kontrollima relvade kasutamisõigust;
6) tarvitusele võtma vajalikud abinõud õnnetusjuhtumite korral.
(3) Laskeinstruktori litsents väljastatakse isikule, kes on läbinud laskeinstruktori koolituse ja sooritanud laskeinstruktori eksami. Eksamil kontrollitakse laskeinstruktori teadmisi ja oskusi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmisel. Laskeinstruktori koolitusele esitatavad nõuded ja laskeinstruktori eksami sooritamise korra kehtestab siseminister määrusega.
(4) Laskeinstruktori litsentsi kehtivusaeg on viis aastat. Laskespordiorganisatsioon võib laskeinstruktori litsentsi kehtetuks tunnistada, kui laskeinstruktor on oluliselt rikkunud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustusi.
(5) Laskeinstruktori litsentsi väljaandmise korra ja laskeinstruktori litsentsi vormi kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
§ 87. Laskemoona müük lasketiirus
(1) Laskemoona võib lasketiirus müüa isik, kellel on tegevusluba laskemoona müügiks.
(2) Laskemoona võib müüa relvaomanikule või -valdajale relvaloa alusel käesoleva seaduse § 46 lõikes 5 kehtestatud koguses.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
(3) Kui laskemoona ostetakse laskmiseks lasketiirust laenatud relvaga, ei ole relvaloa esitamine nõutav. Sel juhul on laskemoona väljaviimine lasketiirust keelatud ning lasketiirus kasutamata laskemoon kuulub tagasiostmisele.
13. peatükk
JÄRELEVALVE
§ 88. Järelevalve seaduse täitmise üle
(1) Järelevalvet tsiviilkäibes olevate relvade ja laskemoona käitlemise üle teostavad politseiasutused ning relvade ja laskemoona sisseveo, väljaveo ja edasitoimetamise seaduslikkuse üle Maksu- ja Tolliamet.
[RT I 2009, 62, 405 – jõust. 1.01.2010]
(3) Järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide täitmise üle asutuste poolt teostavad ka nende kõrgemalseisvad asutused.
§ 89. Järelevalvet teostava ametiisiku õigused
Käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest kinnipidamise üle järelevalvet teostama volitatud ametiisikul on õigus:
1) teostada relvade ja laskemoona ning nende kohtade ülevaatust, kus neid hoitakse, valmistatakse, müüakse, laenutatakse, parandatakse, ümber tehakse, lammutatakse või hävitatakse;
2) nõuda füüsiliselt isikult ning juriidilise isiku esindajalt dokumentide esitamist ja kirjalikku või suulist informatsiooni, mis on tarvilik järelevalve teostamiseks;
3) teha ettekirjutus avastatud õigusrikkumise kõrvaldamiseks ja kontrollida ettekirjutuse täitmist;
4) võtta käesoleva seaduse täitmise tagamiseks tarvitusele muid abinõusid, mis on ette nähtud seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega.
131. peatükk
VASTUTUS
§ 891. Relva, tulirelva olulise osa või laskemoona käitlemise nõuete ning arvestuse ja registreerimise korra rikkumine
(1) Relva, tulirelva olulise osa või laskemoona kandmise, hoidmise, üleandmise, valmistamise, ümbertegemise, parandamise, müümise, laenutamise, veo või käitlemise muude nõuete või arvestuse või registreerimise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 – jõust. 1.09.2002]
§ 892. Elektrišokirelva ja tsiviilkäibes keelatud külmrelva ebaseaduslik käitlemine
(1) Elektrišokirelva või tsiviilkäibes keelatud külmrelva valmistamise, soetamise, omamise, hoidmise, müümise, kandmise, edasitoimetamise, vedamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 – jõust. 1.09.2002]
§ 893. Gaasi- pneumo-, heit- ja külmrelva ebaseaduslik käitlemine
(1) Gaasi- pneumo-, heit- või külmrelva, välja arvatud tsiviilkäibes keelatud külmrelv, ebaseadusliku valmistamise, ümbertegemise, soetamise, omamise, müümise, kandmise, edasitoimetamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 – jõust. 1.09.2002]
§ 894. Relva ja laskemoona üleandmise nõude rikkumine
(1) Relva või laskemoona ettenähtud tähtaja jooksul politseiasutusele üleandmata jätmise eest isiku poolt, kelle relvasoetamisloa või relvaloa kehtivus on lõppenud, peatatud või kehtetuks tunnistatud, samuti relva või laskemoona ettenähtud tähtaja jooksul omanikule üleandmata jätmise eest isiku poolt, kelle paralleelrelvaloa kehtivus on lõppenud, peatatud või kehtetuks tunnistatud, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
(2) Relva või laskemoona ettenähtud tähtaja jooksul politseiasutusele üleandmata jätmise eest juriidilise isiku poolt, kelle relvasoetamisloa või relvaloa kehtivus on lõppenud, peatatud või kehtetuks tunnistatud, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 – jõust. 1.09.2002]
§ 895. Relvasoetamisloa, relvaloa ja paralleelrelvaloa tagastamise nõude rikkumine
(1) Relvasoetamisloa, relvaloa või paralleelrelvaloa, mille kehtivus on lõppenud, peatatud või kehtetuks tunnistatud, ettenähtud tähtaja jooksul politseiasutusele või omanikule tagastamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
(2) Juriidilise isiku poolt relvasoetamisloa või relvaloa, mille kehtivus on lõppenud, peatatud või kehtetuks tunnistatud, ettenähtud tähtaja jooksul politseiasutusele tagastamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 – jõust. 1.09.2002]
§ 896. Riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku tegevuse takistamine
Juriidilise isiku poolt riiklikku järelevalvet teostavale ametiisikule relva, tulirelva olulise osa või laskemoona kontrollimiseks esitamata jätmise või nende hoiu- ja asukoha või lasketiiru või laskepaiga kontrollimise takistamise või kontrollimiseks vajalike dokumentide või andmete esitamisest keeldumise, samuti valeandmete esitamise eest või esitamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalvet teostada, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 – jõust. 1.09.2002]
§-d 897–899 [Kehtetud – RT I 2002, 63, 387 – jõust. 1.09.2002]
§ 8910. Relva ja laskemoona kandmine alkoholijoobes ning narkootilise ja psühhotroopse aine mõju all
Relva ja laskemoona kandmise eest alkoholijoobes või narkootilise või psühhotroopse aine mõju all –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 27.04.2007]
§ 8911. Relva või laskemoona ebaseaduslik kandmine avalikul üritusel
Relva või laskemoona kandmise eest avalikul üritusel isiku poolt, kelle ülesandeks ei ole avalikul üritusel teenistus- või tööülesannete täitmine, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
[RT I 2002, 63, 387 – jõust. 1.09.2002]
§ 8912. Relvaloa, paralleelrelvaloa, relvakandmisloa ja relva kollektsioneerimisloa väljaandmise korra rikkumine
Relvaloa, paralleelrelvaloa, relvakandmisloa või relva kollektsioneerimisloa väljaandmise korra rikkumise eest neid väljaandva ametiisiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
[RT I 2002, 63, 387 – jõust. 1.09.2002]
§8913. Padrunite ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine
Tulirelva laskemoonaks olevate sileraudse tulirelva padrunite ja kuni 12,7 mm kaliibriliste vintraudse tulirelva padrunite ebaolulises koguses ebaseadusliku käitlemise eest, tingimusel et käitlejal puudus juurdepääs nende padrunite kasutamiseks ettenähtud tulirelvale ja käideldud laskemoon ei olnud lõhke- või süütekuuliga, või gaasirelvapadrunite ebaseadusliku käitlemise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
[RT I 2009, 4, 25 – jõust. 26.01.2009]
§ 8914. Konfiskeerimise kohaldamine
Politseiasutus või kohus võib kohaldada §-des 891–894, 8910, 8911 ja 8913 sätestatud väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.
§ 8915. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 891–896 ja 8910–8913 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 891–896 ja 8910–8913 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiasutus.
(3) Käesoleva seaduse § 891 lõikes 1 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Justiitsministeerium (teenistusrelvade osas);
2) Kaitseministeerium (sõjaväerelvade osas);
3) Keskkonnaministeerium (teenistusrelvade osas);
4) Rahandusministeerium (teenistusrelvade osas).
[RT I 2007, 13, 69 – jõust. 15.03.2007]
14. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 90. Tegevuslubade, relvalubade ja relvakandmislubade kehtivus
Seni kehtinud õigusaktide alusel väljastatud tegevusload, relvaload ja relvakandmisload kehtivad kuni nende kehtivusaja lõpuni.
§ 91. Seaduse rakendamise erisused
(1) Füüsilise isiku nimele seni kehtinud õigusaktide alusel registreeritud relv, mis ei saa käitlemisviisile kohast tüübikinnitust, jäetakse selle omanikule ja talle säilitatakse relva senise kasutamise õigused. Sellist relva ei tohi anda kasutada paralleelrelvaloa alusel ja võib võõrandada ainult riigi omandisse või relva- ja padrunikollektsiooni pidajale.
[RT I 2007, 7, 38 – jõust. 5.02.2007]
(2) Käesoleva seaduse § 25 kohaselt kollektsioneerida lubatav, kuid seni registreerimata relv tuleb registreerida elu- või asukohajärgses politseiasutuses kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud relva registreerimiseks tuleb politseiasutusele esitada avaldus, milles on kirjas relva nimetus, liik ja number (mittestandardse relva puhul aga selle kirjeldus) ning relva saamise asjaolud. Relva registreerimisel ei rakendata käesoleva seaduse § 33 lõigetes 1-4 sätestatut.
(4) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud relva registreerimist hindab politseiasutus relva saamise asjaolude tõepärasust, kontrollib relva vastavust avalduses toodud andmetele, veendub, et avalduses märgitud relva ei ole kasutatud seadusvastastes toimingutes ning võrdleb relva andmeid sõjaväerelvade registri ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri andmetega. Politseiasutusel on õigus küsida eksperdi arvamust relva kohta.
(5) Käesoleva seaduse § 3 lõikes 5 nimetatud registri kasutusele võtmiseni jätkatakse teenistus- ja tsiviilrelvade registri pidamist Vabariigi Valitsuse poolt varem kehtestatud korras.
(6) Ajateenistuskohustuse (välja arvatud asendusteenistus) täitnud Eesti kodanikule, kes 2004. aasta 25. juunil ei ole vähemalt 21-aastane, väljastatud relvaluba kehtib selle kehtivusaja lõpuni.
(7) Enne käesoleva seaduse jõustumist antud relvaluba käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud pneumo-, külm- või heitrelvale kehtib loal märgitud kehtivusaja lõpuni.
[RT I 2009, 4, 25 – jõust. 26.01.2009]
(8) Isik, kellel on käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punkti 4 kohane visketähik, viskepiik või viskenuga, peab kolme kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest:
1) esitama vastavalt käesoleva seaduse §-le 35 taotluse relvaloa saamiseks tema omandis oleva relva kohta või
2) võõrandama relva käesoleva seadusega kehtestatud korras.
[RT I 2009, 4, 25 – jõust. 26.01.2009]
(9) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isikule keeldutakse relva kohta relvaluba andmast, tuleb relv võõrandada kolme kuu jooksul, arvates keeldumise otsuse teatavakstegemise päevast.
[RT I 2009, 4, 25 – jõust. 26.01.2009]
(10) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isik ei ole relva võõrandanud käesoleva paragrahvi lõigetes 8 või 9 kehtestatud tähtaja jooksul, kuulub see sundvõõrandamisele.
[RT I 2009, 4, 25 – jõust. 26.01.2009]
15. peatükk
MUUDATUSED TEISTES SEADUSTES
§-d 92–97 [Käesolevast tekstist välja jäetud]
16. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 98. Seaduse jõustumine
(1) Käesoleva seaduse § 97 jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
(2) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 31. märtsil.
[RT I 2001, 102, 673 – jõust. 1.01.2002]
Seaduses asendatud sõna «politseiprefektuur» sõnaga «politseiasutus» vastavas käändes.
Vastu võetud 13.06.2001. a seadusega (RT I 2001, 65, 377), jõustunud 31.03.2002. a.
Muudetud ja täiendatud järgmiste seaduste ning kohtuotsustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
17.10.2001 (RT I 2001, 88, 531) 1.07.2002
18.12.2001 (RT I 2001, 102, 673) 1.01.2002
13.03.2002 (RT I 2002, 29, 175) 31.03.2002
5.06. 2002 (RT I 2002, 53, 336) 1.07.2002
19.06.2002 (RT I 2002, 61, 375) 1.08.2002
19.06. 2002 (RT I 2002, 63, 387) 1.09.2002
11.12.2002 (RT I 2002, 110, 653) 1.04.2003
24.09.2003 (RT I 2003, 66, 449) 3.11.2003
17.12.2003 (RT I 2003, 88, 594) 8.01.2004
17.12.2003 (RT I 2004, 2, 7) 5.02.2004
25.02.2004 (RT III 2004, 7, 70) 25.02.2004
24.03.2004 (RT I 2004, 25, 170) 1.05.2004
14.04.2004 (RT I 2004, 30, 208) 1.05.2004
28.06.2004 (RT I 2004, 54, 388) 25.06.2004
20.04.2006 (RT I 2006, 21, 162) 1.06.2006
17.05.2006 (RT I 2006, 26, 191) 1.08.2006
10.01.2007 (RT I 2007, 7, 38) 5.02.2007
10.01.2007 (RT I 2007, 7, 38) 1.01.2008
24.01.2007 (RT I 2007, 12, 66) 1.01.2008
10.01.2007 (RT I 2007, 7, 38) 27.04.2007
24.01.2007 (RT I 2007, 13, 69) 15.03.2007
14.02.2007 (RT I 2007, 24, 126) 1.07.2007
21.11.2007 (RT I 2007, 67, 414) 28.12.2007
13.12.2007 (RT I 2008, 1, 6) 14.01.2008
20.12.2007 (RT I 2008, 3, 24) 17.02.2008
17.12.2008 (RT I 2009, 4, 25) 26.01.2009
26.03.2009 (RT III 2009, 15, 109) 26.03.2009
26.11.2009 (RT I 2009, 62, 405) 1.01.2010
10.12.2009 (RT I 2009, 63, 408) 28.12.2009